Järeldus

Vassili Kandinsky, "Järeldus" (1926)

Proosa

• Kõik tõeline äratundmine järeldub millestki ja toob ise kaasa järeldusi, olles suure viljaka ahela vahelüliks. (lk 60)
• On tõesti halb, et nii mõnigi vaatleja seostab kaemusega kohe ka järelduse ja peab mõlemaid võrdseks. (lk 61)
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme", tlk Mati Hint, LR 33/1974

• Telerist tuleb viktoriin ja Margareete lülitab teleri välja ja raadio sisse. Siis võtab ta taskuarvuti ja arvutab, et kui homme paneks hoiukassasse tuhat kakssada rubla, siis oleks tal viieteistkümne aasta pärast 1615 rubla ja 0412 kopikat (ümardatult neli kopikat). Aga tal ei ole tuhandet kahtesada rubla, mida homme sisse maksta.

Seejärel meenub talle sõna SALVEI. Ta võtab paberi ja leiab, et nendest kuuest tähest (s, a, l, v, e, i) saab moodustada seitsesada kakskümmend erinevat kuuetähelist sõna. Ta proovib neid moodustada, aga see ei õnnestu. Kuuetähelisi sõnu ei anna kombineerida mitte ühtki, isegi viietähelisi mitte, neljatähelisi tuleb päris palju (VEIS, SALE; VESI jne,). Millegipärast on eesti keeles ainult üks kuuetäheline sõna, mida neist tähtedest võib moodustada. Margareete mõtleb selle üle tükk aega, aga ei jõua mingile järeldusele.

• Astrid Reinla, "Lühilaineahi", rmt: Astrid Reinla, "Plekk-katus", 1987, lk 12-13

• Valel ja õigel järeldusel on see vahe, et esimene nõuab pikemat tõestuskäiku.
  • Arvo Valton, "Vabaduse kütkes", 1993, lk 86