Roostetamine on keemiline reaktsioon, mille käigus muidu viisakas raud laiali pudeneb. Selle saadus (raudoksiid) on tuntud kui rooste.

Roostetanud plasku mererannal
Vana veok, mis on loobunud inimeste ja kaupade transportimisest ning pühendanud oma allesjäänud elupäevad roostetamisele

Luule muuda

Eestis sajab
hääletult roosteudude märga.
Ei siin haljast loorberipärga
vajuta keegi lauliku pähe.
Saatustest troostitum sündida
laulikuks Eestis.

  • Gustav Suits, "Laul Eestist", teisest luulekogust "Tuulemaa", 1913. Rmt: G. Suits, "Luule". Koostanud Nigol Andresen. Tallinn: Eesti Raamat 1992, lk 93-94


Rooste sööb väljale unustet sahka.
Keldreist õuele valguvad rotid.
Tänavail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad robotid.


INIMENE POLE RAUAST
vaid on lihast luust ja verest
need aga rohked kes on rauast
need on minule vastumeelt
/---/
Ennem mingu veri valgeks
veri valgeks kondid kangeks
ennem põen mistahes tõbe
kui mina rauana roostetan

Tehku nemad mis nad teevad
tahtku nemad mis tahavad
rooste tuleb rõõmsameelne
nende poltisid purema
/---/


ma roostetasin siis kui suvi jõudis
ja vikat kõlksus nüriks vastu kive
mees järvel tõmbas lõõtsa nagu jõudis
ja ma ei suuda öelda tema nime


Proosa muuda

  • Klaverihäälestaja saabub rongiga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on rooste, puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud.


Film muuda

[Alfredo Berlinghieri:] Kus mu isa püss on?
[Olmo Dalco:] Ma peitsin selle ära.
[Alfredo Berlinghieri:] Ole ettevaatlik. Kui sa seda ei kasuta, läheb see rooste.

  • 1900, Bernardo Bertolucci film (1976)


Vanasõnad muuda

  • Rooste sööb rauda, kurvastus südameid.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel