Rooste ehk roostetus on raua korrosioon. Roostetamise käigus reageerib raud õhuhapnikuga, moodustades raud(III)oksiidi.

Roostetanud plasku mererannal


Eestis sajab
hääletult roosteudude märga.
Ei siin haljast loorberipärga
vajuta keegi lauliku pähe.
Saatustest troostitum sündida
laulikuks Eestis.

  • Gustav Suits, "Laul Eestist", teisest luulekogust "Tuulemaa", 1913


Rooste sööb väljale unustet sahka.
Keldreist õuele valguvad rotid.
Tänavail õgivad üksteist nahka
tuldsülitavad robotid.


INIMENE POLE RAUAST
vaid on lihast luust ja verest
need aga rohked kes on rauast
need on minule vastumeelt
/---/
Ennem mingu veri valgeks
veri valgeks kondid kangeks
ennem põen mistahes tõbe
kui mina rauana roostetan

Tehku nemad mis nad teevad
tahtku nemad mis tahavad
rooste tuleb rõõmsameelne
nende poltisid purema
/---/


ma roostetasin siis kui suvi jõudis
ja vikat kõlksus nüriks vastu kive
mees järvel tõmbas lõõtsa nagu jõudis
ja ma ei suuda öelda tema nime


[Alfredo Berlinghieri:] Kus mu isa püss on?
[Olmo Dalco:] Ma peitsin selle ära.
[Alfredo Berlinghieri:] Ole ettevaatlik. Kui sa seda ei kasuta, läheb see rooste.

  • 1900, Bernardo Bertolucci film (1976)


  • Klaverihäälestaja saabub rongiga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on rooste, puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud.

VanasõnadRedigeeri

  • Rooste sööb rauda, kurvastus südameid.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel