Kolmainsus

(Ümber suunatud leheküljelt Kolmainus)

ProosaRedigeeri

  • Ent kõikidest meie vestlustest meeldis see Caesarile kõige vähem ja meie kolmainsuse — mille üle ta isegi nalja viskas — kohta antavad selgitused ei jõudnud kuidagi temani. Ta ütles, et see oli mõistatus ja et tema aju seda ei taipa, ja talle ei andnud kuidagi selgeks teha, mis asi see usk on. Ometi õnnestus vestlustel tema tähelepanu nii hästi kõrvale juhtida, et ta meie, naiste seltskonda meeste omale eelistas, sest et ta ei joonud, ja need, kes ei joo, on sellel maal vilets seltskond.
    • Aphra Behn, "Oroonoko", tõlkinud Kätlin Kaldmaa, 2009, lk 44


  • Klaverihäälestaja saabub rongiga Viinist ja hingeldab end mägepidi üles, kus paar hullu on klaveri soetanud. Ja seda 1000 meetri kõrgusel üle merepinna! Häälestaja ennustuse kohaselt peab see klaver kõige rohkem vastu veel vaid aasta-kaks. Hiljemalt selleks ajaks on rooste, puumädaniku ja hallitusseene rõõmus kolmainus klaveril hinge seest söönud. Ema hoolitseb nii klaveri kui tütre tundekeelte õige häälestamise eest, neid keeli pidevalt oma tahte järgi timmides. See, kuidas laps ennast ise tunneb, ei mängi mingit rolli, tähtis on ema mõjuvõim selle tõrksa, kergelt mõjutatava elava instrumendi üle.


  • [Simon Darcourt:] Aga mida Kristus ka poleks arvanud, see keerukas usuehitis, mida me tema kirikuks kutsume, ei näita meile ühtki kõrges aus naist, vaid ainult Kolmainsust, mis koosneb, jumalavallatult väljendudes, kahest mehest ja ühest linnust, ning isegi hilinenud rehabiliteerimine, mida rooma kirik pakub Maarjale, ei suuda seda pahandust olematuks teha. Gnostikud lõid neid üle; nad pakkusid oma järgijatele Sophiat.
    • Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997, lk 234



LuuleRedigeeri

VALGE RISTIKHEIN EI KÜSI KÜLL MIDAGI
kui nemad aga küsivad kelle nimel
vastan ma valge ristikheina nimel

sõduritest jäid luud ja tinast pandlad
vaik kustutas ristid mändidelt
valge valge valge ristikhein

üks raag kolm lehte isa poeg ja püha vaim