Käsk ehk sund ehk sundus on väline surve kellelegi, et ta teeks midagi, mida ta käsuta ei teeks.

PiibelRedigeeri

Õnnis on mees, kes kardab Issandat,
kellele väga meeldivad ta käsud].
2 Võimsaks saab tema seeme maa peal,
õiglaste sugu õnnistatakse.
3 Vara ja rikkus on tema kojas
ja tema õigus püsib ikka.

  • Psalmid 112:1-3 (rohkelt viisistatud psalm, ladina keeles "Beatus vir")


ProosaRedigeeri

  • 9. Sundus on halb, ent pole mingit sundi sunni all elada.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
  • Diskreetselt edastatud kuninglik soov oli tegelikult käsuks ja Austen komponeeriski lakoonilise tiitellehe: "Emma, pühendatud Tema loaga Tema Kuninglikule Kõrgusele Printsregendile". Kirjastaja John Murray arvates oli seda liiga vähe ja praegune pühendus ongi tema looming. Printsregent ise ei andnud mingil viisil märku, et ta pühendust oleks märganud, aga kolm kuud hiljem saabus kuninglikult raamatukoguhoidjalt tänukiri pühendusega koopia eest. (lk 544)

AllikataRedigeeri

  • Seadus on käsk, mille ühed inimesed on andnud teistele, teeseldes, nagu ei puutuks käsuandjad asjasse.

VanasõnadRedigeeri

  • Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise.
  • Haigus on surma käsk.
  • Häda suurem kui käsk.
  • Kes saab santi sundida, kui sant ei taha (suuda) kõndida
  • Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas.
  • Käsk vanem kui käsutäitja.
  • Rumal käsib rusikaga, tark sunnib sõnaga.
  • Parem ise teha kui teist käskida.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929