Ebaõiglane seadus on õigusakt, mille arvulises ülekaalus või võimul olev rühm teeb kohustuslikuks vähemusele, kuid mitte endale. See tähendab seaduslikuks muudetud vahetegemist. Õiglane seadus on aga õigusakt, mille enamus teeb vähemusele kohustuslikuks ja mida enamus on ka ise valmis järgima. See tähendab seaduslikuks muudetud samasust.
Inimene, kes rikub ebaõiglast seadust, peab seda tegema avalikult ja armastusega, olles valmis kandma karistust. Väidan, et üksikisik, kes rikub seadust, mis tema südametunnistusele tundub ebaõiglane ning kes on valmis selle eest vangi minema, et äratada kogukonna südametunnistus selle ebaõigluse suhtes, väljendab tegelikult kõrgeimat austust seaduse vastu.
Me ei tohiks kunagi unustada, et kõik, mida Adolf Hitler Saksamaal tegi, oli "seaduslik" ning kõik, mida Ungari vabadusvõitlejad Ungaris tegid, oli "ebaseaduslik".
Nõks-22 ei ole olemas, ta oli selles kindel, aga vahet polnud. Luges vaid see, et kõigi meelest see on olemas, ja see oli palju hullem, sest polnud ühtki objekti ega teksti, mida naeruks teha või ümber lükata, mida süüdistada, kritiseerida, rünnata, parandada, vihata, maha teha, mille pihta sülitada, mida tükkideks rebida, jalge alla tallata või põlema panna.
Nähtus, mis viis mu esmakordse kriitilise taipamiseni võimu peente pettuste teemal: valdav seadus ähvardas inimest jamasse sattumisega, kõik selle nimel, et teda jamadest eemal hoida. Sellest järeldasin ma, et jama on vältimatu ning ülesanne seisneb selles, kuidas jamaga hakkama saada, milline on parim viis olla jamas.
Judith Butler, "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity", 1990
"Anna talle kogu raamatutäie seadustega, Porgand."
"Hea küll, härra kapten."
Vimesile meenus liiga hilja.
Päkapikkudel on raskusi piltliku kõne mõistmisega.