Hobune

koduloom

Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Emaslooma nimetatakse märaks, isast täkuks, kastreeritud isast ruunaks, noorlooma varsaks.

  • ... meie noormehel oli ratsu, pealegi nii silmapaistev ratsu, et see kohe üldist tähelepanu äratas. See oli kaheteistkümne- või neljateistkümneaastane võik bearni setukas, ilma ainsagi sabajõhvita, kuid mitte ilma muhkudeta säärtel. Sammudes hoidis setukas pead põlvedest madalamal, mis tegi suuraudade kasutamise mõttetuks, kuid siiski suutis ta päevas oma kaheksa ljööd edasi liikuda. Kahjuks olid selle hobuse peidetud väärtused nii sügaval veidra karva ja isevärki kõnnaku all varjul, et tol ajal, kui igaüks oli asjatundja hobuste alal, äratas umbes veerand tunni eest Beaugency värava kaudu sisse sõitnud setuka ilmumine Meung'i linna üldist tähelepanu, mille halb mõju isegi ratsanikuni ulatus. [---]
Norra fjordihobune
"Mu poeg," ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, "sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis siin, sinu isamajas, ja on kogu selle aja siin mööda saatnud – asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt vanadusse surra. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks."
  • Olgu kõigepealt nimetatud "Palio", mis polnud sugugi tavaline hobuste võiduajamine, vaid peaaegu usuline talitus Siena Madonna auks. Sellepärast viidi mitte ainult ratsanikud, vaid ka nende hobused kirikusse, kus nende üle palveid loeti ja neid pühitsetud veega piserdati, kuigi oli ette teada, et sellest ainult ühele hobusele tõeliselt tulu oli, sest ainult üks võis võita. Sel korral sai ka siin võitjale au osaks Konradini enda käest võidulipp vastu võtta. Kahjuks ei ole mul aga õnnestunud välja uurida, missugune linnaosa ehk "Contrada" sel puhul võitis, sest kõik seitseteist kinnitavad, et see oli just nende hobune.
  • "Mina nägin ükskord ühte varssa, kes sündis," teatas Oskar. "Ta tuli teise hobuse seest välja."
"Jäta jama!" hüüatas väike Virgilius. "Või teise hobuse seest väljal."
"Jaa," kinnitas Oskar. "Hobune lihtsalt poetas ühe väikese hobuse enda seest välja ja siis oligi see sündinud."
"Huvitav, kas meie ka kukkusime hobuse seest välja?" mõtiskles väike Virgilius.
"Seda ma küll ei tea," vastas Oskar. "Sellest ei taha keegi mulle kunagi midagi rääkida."
  • Jäägem alati iseendaks! Hobune ilma ratsanikuta on ikka hobune. Ratsanik ilma hobuseta on ainult inimene.


S e e neil enam ei vehi.
Nemad on ruunatud.
Palju armetuid kehi
vorstiks on suunatud.
/---/

Siis tirid saksa saani
suvel, parmude all.
Täidad mõisale plaani,
mokake madalal.


VanasõnadRedigeeri

  • Hobune küsib vähilt villu, vähil enesel ainult kaks karva.
  • Ilus hobune, ilusad valjad.
  • Inimene eksib sõna pealt, hobune nelja jala pealt.
  • Karda härga eest ja hobust tagant, aga kurja inimest igalt poolt!
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
  • Mees ei jõua üheksa hobusega nii palju sisse tuua kui naine põllega välja viib.
  • Mees kõrtsis, hobune põrgus.
  • Naisterahva töö ja vana hobuse sööt ei paista silma.
  • Raha olgu loetud, hobune seotud.
  • Rikkast perest osta hobune, vaesest vallast võta naine!
  • Tühja sõime ääres lähevad hobused tülli.
  • Vana hobune valjaste tõttu, vana inimene riiete tõttu ilus.
  • Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole.
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel