Giuseppe De Nittis, "Akt punaste sukkadega", 1879.
Louise Amélie Landré, "Kütkestav lektüür".

Proosa muuda

  • Juhani. Kuid teistsugust laulu oodaku Simeoni. Ah! ta salvigu oma selg karurasvaga, enne kui usaldab avada meie ust. Talle kulub ära nahatäis, kulub tõesti!


  • "Muidugi, seda ma mõtlesingi," ütles doktor Daneeka. "Väike määrimine paneb maailma pöörlema. Üks käsi peseb teist. Saad aru, mida ma mõtlen? Sina sügad minu selga, mina sinu selga."
Yossarian teadis, mida ta mõtles.
"Ma ei mõelnud seda," ütles doktor Daneeka, kui Yossarian hakkas tal selga sügama. "Ma räägin koostööst. Teenetest. Sina teed mulle teene, mina teen sulle teene. Said aru?"
"Tee mulle üks," nõudis Yossarian.
"Ära loodagi," vastas doktor Daneeka.


Luule muuda

Ühele karguga mehele tuli meelde kuidas ta relvaga käes
võitles ammu-ammu Punaväes
ja valgete pihta kuulipritsist täristas
Ta selg läks sirgu
ja kannad kokku
״Vaš prikaz võpolnen, tovarištš komandir!"
mõttes ta müristas
״Tõepoolest huvitav jah
kuidas küll Bach..."

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Sai otsa töönädal just
ja selg oli mul päris must,
lasin vanni vett, lõin vahule,
panin varbad sisse, jäin rahule,
ihu riidest lahti kiskusin
ja vulpsti vanni viskusin.

Reedene rõõm, oo reedene rõõm.

  • Priit Aimla, "Reedene rõõm", lauluna Kaarel Kilveti viisil, esitas ansambel Hampelmann


Sõid mu seljast seebirasva
kubemest said koogirasva
perse pealt said pekki paksu.
Oh kubjas kuradi poega
kilter kirju lehma poega
aidamees hagija poega!
Mao pealt said maugurasva
kylje pealt said kyynlarasva
seljast sõid mul seitse nahka

Vanasõnad muuda

  • Magajal koeral suur pea, jooksjal koeral lai selg.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929