Koostöö

elusolendite, organisatsioonide või süsteemide ühine sihipärane toimimine

Koostöö on elusolendite, organisatsioonide või süsteemide ühine sihipärane toimimine.

Koostööprotsessid looduses

Proosa muuda

  • Meie privaatsed meeled ise ei ole kinnised süsteemid: alatasa ja lõputult tõlgib neid üksteiseks see, mida me nimetame teadvuseks. Kuid meie meelte laiendused, tööriistad, tehnilised vahendid on läbi aegade olnud kinnised süsteemid, mis ei ole suutelised koostööks ega kättesaadavad kollektiivsele teadvusele. Nüüd, elektriajastul, on just meie tehniliste instrumentide kooseksisteerimise lühiealine iseloom põhjustanud kriisi, mis on kogu inimkonna ajaloos täiesti uudne. Meie avardunud võimed ja meeled moodustavad nüüd ühtse tajuvälja, millest tuleb saada kollektiivselt teadlikuks. Nagu seni meie privaatsed meeled, nii nõuavad nüüd ka meie tehnikasaavutused koostööd ja tasakaalu, mis teeks võimalikuks nende ratsionaalse kooseksisteerimise. Senikaua kui meie tehnilised vahendid on aeglased, nagu seda on ratas, tähestik või raha, oli asjaolu, et nad on eraldiseisvad, kinnised süsteemid, ühiskondlikult ja psüühiliselt talutav. Nüüd, kus kujutised, helid ja liikumised on üheaegsed ja globaalse ulatusega, ei ole see enam nii. Kui meie privaatsete meelte ja isikliku ratsionaalsuse vahel on alati olnud tasakaal ja koostöö meie isiklikus tunnetuses ja meie (nagu kunagi öeldi) "terves mõistuses" [wits], siis nüüd peavad ka meie inimlike funktsioonide laiendused hakkama tegema samasugust koostööd kollektiivses teadvuses.
    • Marshall McLuhan, "Gutenbergi galaktika" [1962], tlk Toomas Rosin, 2020, lk 28-29


  • Tänapäeval on Kingcome kompaktne kristlik küla, see tähendab, et valitud pealik, vikaar ja indiaaniamet peaks arukat koostööd tegema, ja ehkki ma olen kindel, et Issand võiks niisuguse väikese imega toime saada, teeb Ta seda siiski harva. Kord oli neil pealik, kes jäi igaühega igas asjas nõusse. Kord oli seal agent, kelle arust polnud mõtet indiaanlasi harida, sest kui sa neile hariduse annad, pead ka tööd leidma, ja välja sureb see rahvakild niikuinii. Ja ükskord saatis kirik Kingcome’i mehe, kes polnud kuskil hakkama saanud. Kindlas usus, et seal ei saa ta midagi kurja teha. Kõik eksisid, aga küla elas nad üle.
    • Margaret Craven, "Öökull huikas mind" [1967], tlk Victoria Traat, 1991, lk 16



  • Vaimsuse kujundamine ei sünni ainult tippteadlaste ja -asutuste püüdest. Selleks ei piisa kaasajal enam ka üksikute meediaväljaannete teadusuudistest. See saab sündida mitmete asutuste ja inimeste koostöös - koostöös, millesse on haaratud õppeasutused, muuseumid, raamatukogud, akadeemilised seltsid. Nemad on see avalikkust ja teadlasi ühendav võimalus, mis annab edasi teadussaavutuste sisu, tekitab ühiskonnas laiema poleemika ja mõistmise. Eestis on need asutused ja seltsid olemas, aga nende kontakt teadusmaailmas toimuvaga on liiga nõrk, et olla toimuva usaldusväärne partner ja sõnumi edasikandja. Raamatukogud ja muuseumid pole teadusasutused ning seetõttu on nende endi lähenemine küsimusele pigem ettevaatlik. Ja seltsid, nagu õpetatud Eesti selts, Eesti looduseuurijate selts, akadeemiline põllumajanduse selts, emakeele selts või teised, tegutsevad praegu enamasti vaid erialainimeste kokkusaamiskohana, eelkõige isiklikul initsiatiivil ja toetusel. Nende hääl laiema avalikkuseni ei kosta, meedia nende tegutsemist ei märka, dialoogi ja tõlgendamisvõimalusi nende tegevuse ümber tekib harva. Küsimus ei olegi niivõrd ühe või teise seltsi või asutuse konkreetses tegevuses, kuivõrd selle tegevuse mittemärkamises teadussaavutuste vahendajana, nende suutlikkuse tunnistamises ja kasutamises. Kas võib siis väita, et teaduse ja teadlase olulisuse ja tegeliku tähtsuse mõistmiseks pole vaja midagi juurde tekitada, tuleb vaid juba olemasolevaid võimalusi rohkem usaldada ja neid partnerina tunnistada? Kas ei peitu just koostöö tugevdamises üks ühiskonna ning kultuuri edasise eduka arengu põhimõttelisemaid küsimusi? Ja kas just õige vastus sellele küsimusele ei ole ühtlasi võimalus teadustegevuse mitmekülgsuse ja -kesisuse jätkumiseks? 19. sajandi Eestis jaksasid ühiskonna vaimsust kujundada üksikud mehed ja ettevõtmised. Nüüdsel ajal on selleks vaja ühist tööd ja omavahelist usaldust. (lk 157)
    • Krista Aru, "Teadusmaailm ja avalikkus läbi aegade", rmt: "Teadusmõte Eestis IX: Teadus ja ühiskond", Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 2018, lk 148-158



  • Muidugi peab eri pooluste vahel valitsema mõistlik tasakaal, kuid üks on kindel — muusik, kes keskendub vaid soolomängule ja enda presenteerimisele, on oma olemuselt poolik, ükskõik kui hea ta ka ei oleks. Olgu see siis intiimne kammermuusika või sümfooniaorkestri stiihias osalemine. Teiste inimestega koos töötamine on parim viis enesearenguks, kuna tihtipeale oled sunnitud laskma lahti kinnistunud eelarvamustest ja maneeridest, luues seeläbi ruumi uutele mõtetele ja tunnetele. Kasulik on suuta ümber häälestuda erinevates keskkondades, ka kammeransamblis tuleb ette soololõike, ja orkestris samamoodi. Kui orkestris keegi mängib soolot ja teeb seda halvas mõttes nagu orkestrant, siis on see ebaprofessionaalne. Sellepärast peab olema võimalust ennast erinevates olukordades hästi väljendada.


  • Vastusamme Vene agressioonile tehakse aastakümnete parimas koostöös demokraatlike riikide vahel. Juba on hakatud rääkima lääne "taassünnist", arvatust palju sitkemast vastupanuvõimest autokraatlikele režiimidele. NATO, mis vahepeal rääkis liiga palju sellest, mida ta praeguses olukorras teha ei saa, atraktiivsust näitavad Soome ja Rootsi liikmesustaotlused, mis selle loo ilmumise ajaks tõenäoliselt lõpusirgel. Ja allianss tugevdab jõuliselt oma idatiiba.
Ometi oleks ülimalt ettevaatamatu ja vastutustundetu mõnuleda liigselt kõige Ajaloolise üle, millega Meie oleme Enda kohta hakkama saanud ja jätta sõjaga seotud töö pooleli või ka venima. Niisiis, tööle.



Luule muuda

tüse koostöö
vajutab villasele nupule

ehapuna ruskab
varvastelt vastu

  • Andres Ehin, "tüse koostöö vajutab villasele nupule" kogus "Udusulistaja" (2008), lk 58

Vanasõnad muuda