Külm sõda


  • Vaadates maailma tervikuna, pole suundumus aastakümneid olnud mitte anarhia suunas vaid orjanduse taaskehtestamise suunas. Me võime olla teel mitte üleüldise kollapsi suunas, vaid kohutavalt stabiilse ajastu suunas - sellise nagu see oli antiikaja orjanduslikes impeeriumites. Palju on arutatud James Burnhami teooria üle, kuid üksnes vähesed on arvestanud selle ideoloogiliste mõjudega — see on taoline maailmavaade, taolised uskumused ja taoline sotsiaalne korraldus, mis valitseksid tõenäoliselt riigis, mis oli ühtaegu nii vallutamatu kui ka alalises "külmas sõjas" oma naabritega.
Kui aatompomm oleks midagi nii odavat ning lihtsalt toodetavat nagu jalgratas või äratuskell, siis oleks see meid viinud tagasi barbaarsusesse, või oleks hoopis tähendanud riikliku suveräänsuse lõppu ning viinud tugevalt tsentraliseeritud politseiriigi kehtestamini. Kui aatompomm on aga hoopis haruldane ning kulukas ese — milline ta praegu tundubki olevat —, ning mida on sama keerukas valmistada kui lahingulaeva, siis pigem lõpetab see laiaulatuslikud sõjad pikendades lõputult "rahu, mis pole rahu" seisundit.
  • Looking at the world as a whole, the drift for many decades has been not towards anarchy but towards the reimposition of slavery. We may be heading not for general breakdown but for an epoch as horribly stable as the slave empires of antiquity. James Burnham's theory has been much discussed, but few people have yet considered its ideological implications — that is, the kind of world-view, the kind of beliefs, and the social structure that would probably prevail in a state which was at once unconquerable and in a permanent state of "cold war" with its neighbors.
    Had the atomic bomb turned out to be something as cheap and easily manufactured as a bicycle or an alarm clock, it might well have plunged us back into barbarism, but it might, on the other hand, have meant the end of national sovereignty and of the highly-centralised police state. If, as seems to be the case, it is a rare and costly object as difficult to produce as a battleship, it is likelier to put an end to large-scale wars at the cost of prolonging indefinitely a "peace that is no peace."
    • George Orwell, "You and the Atom Bomb", Tribune (19. oktoober 1945). Cit. via: Sonia Orwell, Ian Angus, "George Orwell: The Collected Essays, Journalism & Letters, Volume 4: In Front of Your Nose 1946–1950", 2000, lk 9
    • Väljendi "külm sõda" (cold war) esmakordne dokumenteeritud kasutus.


  • Oxford, see 1960.-1970. aastate linn, milles ma üles kasvasin, asus raudsest eesriidest päris kaugel. Aga samal ajal oli see külma sõja eesliin. Minu isa oli üks vähestest Oxfordi filosoofidest, kes võtsid asja otsustavalt ette ja riskisid oma vabadusega, et toetada tagakiusatud kolleege toonases Tšehhoslovakkias. Ma mäletan elavalt, kuidas isa valmistus 1981. aastal seal põrandaaluseid loenguid pidama. Need toimusid haigla katlaruumis, sest akadeemiline seltskond oli pärast seda, kui nad olid keeldunud parteiliini järgimast, sunnitud töötama kojameeste ja katlakütjatena. Isa oli kaasa võtnud koopiaid tekstidest, mida seal saada ei olnud: kreekakeelsed uue testamendi ja Platoni "Riigi". 1348. aastal rajatud Karli ülikool oli ainult pisut noorem kui tema enda Mertoni kolledž (1264). 1948. aastal oleks igaüks, kes oleks öelnud, et kavatseb Platonit salakaubana Prahasse toimetada, leidnud vähest uskumist, teda oleks peetud veidrikuks.
    • Edward Lucas, "Praha asub Viinist läänes" Postimees, 26. mai 2010, lk 14
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel