Loengus luges ja kommenteeris magister teksti, üliõpilased jälgisid seda oma koopialt ning tegid märkmeid.

LuuleRedigeeri

Sul koolis käies võõraks jäi see klass,
kus suur Minerva pää on uksel vapiks,
portjeeks ürgvana vosvorsilmne kass
ja sarkofaagid pärgamendi-kapiks.

Sääl kustutavad, kui on käimas loeng,
nahkhiired tahvlilt salapärast šrifti,
ja kurjal sisinal Meduusa soeng
papiirusele pritsib musta kihvti.


Lennukeis sünnivad luuletused.
Carlos Fuentes pidavat loenguidki pidama
            pealpool pilvi
Miljonär Gabo andmeil tulevat lovemaking
    õhulaeval oivaliselt välja.
Miks mitte siis luuletused.
Paras aeg on alustada, kui 1. klassi konjak
            pea juba pöörlema paneb.

  • Jüri Talvet, "Lennukiunenägu" kogus "Hinge kulg ja kliima üllatused" (1990)

ProosaRedigeeri

  • Pikk on tee sõnadest, mis usaldatakse vabalt sümpaatsele auditooriumile, distsipliinini, mida on vaja raamatu kirjutamiseks. Suulise loengu puhul, mis on hingestatud õpetamise rõõmust, mõtleb sõna vahel kõneleja eest. Raamatu kirjutamine aga nõuab sügavat järelemõtlemist.


  • Hea lektor alustab teema arendust auditooriumi teadmise tasemelt ja tõstab esituse jooksul sujuvalt raskusastet, nõnda et loengu lõppedes on kuulaja toodud kõneleja teadmise tasemele. Kirjanik on hoolimatum. Tema tahab väljendada oma tunnetust, aga see, kuna on uus, tõrgub mahtumast tavakeelde ja sissetöötatud vormi.
    • Maie Kalda, "Lugemissoovitus ja -hoiatus. Ene Mihkelson. Ahasveeruse uni", rmt: Mis loom see on?", 2004, lk 322


  • Minu lapsepõlvelegendide järgi oli professor inimene, kes tohtis olla hajameelne. Ta tohtis istuda oma loengu ettevalmistamise juures kinniste uste taga, silmad jõllis, terve päeva. Unustada end raamatute vahele ning silmi pilgutades päikese kätte ilmuda. Mõnikord rääkida loengul ainult raamatutes peituvast, ning eeldada, et üliõpilane on ka seda raamatut lugenud (mitte ainult Wikipediat), või kui ei ole, siis viitsib tudeng minna seda raamatukogust otsima. Ühtlasi eeldada, et üliõpilane on loetut konspekteerinud, märkides üles ka mõne küsimuse.


  • Räägitakse, et oma loengus võttis Neuhaus pigimütsi ära, lehvitas sellega ümber pea ja pani lauale: "See on tekstiil! Saate aru, tekstiil. Sel pole usuprobleemidega pistmist. Kui te tulite minu loengusse õppima uskumist, siis olete uksega eksinud. Mina võin õpetada mõtlemist. Kuid mitte kõigile!"
    • Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013, lk 464


 
Vikipeedias leidub artikkel