Ava peamenüü
In a 1786 James Gillray caricature, the plentiful money bags handed to King George III are contrasted with the beggar whose legs and arms were amputated, in the left corner

Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina.

InimesedRedigeeri

  • Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega.
  • See raha, mis on sinult välja petetud, on kõige paremini kulutatud. Sest selle eest oled sa endale ostnud, otseselt ja vahetult, tarkust.
  • Vandenõuteoreetikutel on õigus selles, et maailma majandus baseerub rahal, mida ei ole kunagi olnud, mida ei ole ega saa ka olema. Need, kelle valduses on pangad, valdavad ka meediat ning poliitikuid, nii et teid just sellesse uskuma panna, mis neile tarvis on.

Kirjanduslikud teosedRedigeeri

  • Nii palju raha ja elu, nagu sa ihata oskad! Kaks asja, mille enamik inimesi esikohale asetaksid – kogu häda on selles, et inimestel on tõepoolest anne valida just neid asju, mis on neile kõige kahjulikumad.
  • Miks ehitatakse pangad alati templitaolisteks, hoolimata sellest, et mitmed suuremad religioonid a) on põhimõtteliselt selle vastu, mida pankades tehakse ja b) hoiavad seal oma raha.
    • Terry Pratchett, "Rahategu", Varrak 2010, lk 26, tõlkinud Allan Eichenbaum.

VanasõnadRedigeeri

  • Kui tead, et kaotad kogu oma varanduse, siis parem jaga pool sellest ise laiali.
  • Säästetud penn on teenitud penn.
  • Ihne mees teeb veerandpennisest poolepennise, lahke mees kuuepennise.
  • Naaber tüütab sind? Laena talle raha.
  • Kes tahab raha teha, peab alustama raha kulutamisest.
  • Au maksab raha.
  • Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
  • Ega raha taskus karju.
  • Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
  • Hoia kopikut õnne ajal, kopik läheb rublale häda ajal!
  • Inimene püüab raha, raha hinge.
  • Kel raha, sel sõpru.
  • Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
  • Kopik hoiab rubla.
  • Kopiku eest asja, rubla eest kära.
  • Kui raha loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi!
  • Kui raha räägib, on ilm vait.
  • Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde.
  • Laulik ei laula rahata ega päästa keelt killingita.
  • Loetud raha ei keela varga käppa.
  • Mis kopikuks loodud, on kopik.
  • Raha ajab (paneb) rattad käimä.
  • Raha hea sulane, aga paha peremees.
  • Raha jookseb raha juurde.
  • Raha murrab rauda.
  • Raha olgu loetud, hobune seotud.
  • Raha on hinge varas.
  • Raha teenib meest, aga mees ei või raha teenida.
  • Raha teenida ei ole raske, raske aga raha hoida.
  • Raha tuli tulema ja vesi minema.
  • Rahal ei ole silmi peas.
  • Rahata ei saa Rakveresse ega vihata sauna.
  • Rahaahnus on kõige kurja juur.
  • Rahu võidab raha.
  • Riia olgu soola tuua, Tallinna raha taguda.
  • Rikas maksab rahaga, vaene nahaga.
  • Rikas raha nõjal, kerjaja kargu nõjal.
  • Rikkal raha, vaesel lapsed.
  • Sügisel maksetakse liha eest raha, kevadel luude eest.
  • Teng pane paika häil päevil, tarvis hädäpäevil!
  • Tuli usin tulema, vesi väle veerema, raha kärme kuluma.
  • Täis mõõt, täis raha.
  • Võõras raha kõrvetab tasku.
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
    • Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929


 
Vikipeedias leidub artikkel