Metsandus

Proosa

Inimtegevuse tulemusena aastaks 2032 väga suur hulk liike kaovad. Me isegi ei saa öelda protsenti, sest me ei tea, kui palju on looduses eri liike. Nad kaovad, sest nende elupaigad kaovad. Inimene võtab need paigad üle ja asendab põllumaadega, aga ka metsandus on muutunud põllupidamise sarnaseks. Kiiremini kasvavad puud istandustes vaesustavad keskkonda. Üks asi on liikide väljasuremine, teine on geneetiline mitmekesisus. Liik võib alles olla, aga tema ümbert on teised kadunud. Kasutades suguvõsa näidet, siis ainult mõni üksik jääb alles. Kui ühest rahvusest jääb alles väga väike populatsioon, siis geneetiline mitmekesisus kaob. Tekib pudelikaelaefekt.
- Urmas Kõljalg, intervjuu: Villu Päärt, "Urmas Kõljalg: suur osa liike kaob loodusest", ERR, 18. märts 2014

Paljud inimesed on kanged raha korjama, aga on ise selle juures suured koonerid. Raha kogumise kirg tekitab sellise sõltuvuse, mis rikub inimese aju ära, inimesed pole enam normaalsed. Tundub, et praegune metsanduse juhtkond on rahajahis mõistuse kaotanud.
- Toomas Frey, intervjuu: Andres Põld, "Metsateadlane Toomas Frey: me oleme oma metsa juba seitse aastat ette ära raiunud!", Õhtuleht, 5. märts 2018