Tööstus

Tööstus on majandusharu, mis valmistab tooteid või pakub sellega seotud teenuseid, sealhulgas tooteid ja teenuseid teiste tootmisettevõtete tarbeks. Tööstusse kuuluvad ettevõtted, mis toodavad tooraineid, kütust, energiat, materjale ja seadmeid, töötlevad tööstus- või põllumajandussaadusi ning valmistavad tarbekaupu. Metafoorselt kõneldakse ka näiteks kultuuritööstusest.

Kui hoonel on kõrge korsten, mis tossab, arvatakse tavaliselt, et hoones asub tööstus.

Proosa

• Läbivalt on tööstuse aluseks olevad põhimõtted lihtsad, kuitahes raske ka poleks neid rakendada, ja kui nad märkamata jäävad, siis mitte sellepärast, et nad on keerulised, vaid kuna nad on elementaarsed. Nad on lihtsad, sest tööstus ise on lihtne. (lk 6)
• Tööstuse ülesanne on ilmne. See on varustada inimest asjadega, mis on vajalikud, kasulikud või ilusad, ning seega anda elu kehale või vaimule. Niikaua, kui see eesmärk teda valitseb, on ta üks kõige tähtsamaist inimtegevustest. Kui ta sellest kõrvale kaldub, võib tööstus olla kahjutu, lõbustav või isegi koomiline neile, kes sellega tegelevad, kuid sel pole suuremat ühiskondlikku tähtsust kui sipelgate ja mesilaste tavapärasel asjatamisel, paabulindude uhkeldamisel või lihatoiduliste loomade kisklemisel raipe pärast. (lk 8)
• Üks tööstuse ülesandeid on luua rikkust, mis võib teha võimalikuks parema hariduse.
  • R. H. Tawney, "The Acquisitive Society", 1920

• Kas me ikka saame aru, et tööstus, mis on olnud meile hea teener, võib saada halvaks peremeheks?
  • Aldo Leopold, "A Plea for Wilderness Hunting Grounds", 1925

• Hoidku Jumal, et India ei võtaks iial üle Lääne laadis tööstusühiskonda... Kui terve kolmesaja miljoniline rahvas alustab samasugust majanduslikku ekspluateerimist, närib ta maailma paljaks nagu tirtsuparv.
  • Mahatma Gandhi, 1928, cit. via "Development Without Destruction: Economics of the Spinning Wheel", lk 97

• Laias laastus on tööstuse ülesanne luua majanduslikke viise ja vahendeid, et rahuldada inimeste vajadusi ning seeläbi taandada kõik, mis võimalik, minimaalselt inimese jõupingutusi nõudvateks rutiinideks.
  • Walter A. Shewhart (1931). "Economic Control of Quality of Manufactured Product", lk vii

• Ma ei usu, et tööstustsivilisatsioon on väärt inimloomuse väärastamist ja jõhkrust ja sideme kaotamist maaga, mis sellega kaasneb.
  • Robinson Jeffers kirjas James Rortyle, aprill 1932

• Suurim vahend üleminekuks kapitalistlikule tootmisviisile 18. sajandi Inglismaal oli tekstiilitööstus. Kangatootmises muutus kaubandustulu silmnähtavalt kapitaliks, kui see omandas kahekordse funktsiooni, ühelt poolt ostes masinaid ja toormaterjale ning teisalt ostes inimenergiat, mis neid käigus hoidis.
  • Eric Wolf, "Europe and the People Without History", 1982, 9. ptk, "Industrial Revolution", lk 267

• 1950. aastatel olid tööstustöölised igas arenenud riigis suurim ühiskonnarühm ning ametiühingutesse organiseerunud töölised masstootmises (mis tollal kõikjal valitses) olid saavutanud kõrgema keskklassi sissetuleku. Neil olid laiapõhjaline töökaitse, pensionid, pikad tasulised puhkused ja ulatuslik töötuskindlustus või "eluaegne töökoht". Ennekõike olid nad saavutanud poliitilise võimu... Kolmkümmend viis aastat hiljem, 1990. aastal, olid tööstustöölised ja nende ametiühingud taandumas. Nende hulk oli muutunud marginaalseks. Kui 1950. aastail moodustasid tööstustöölised, kes asju teevad või teisaldavad, Ameerika tööjõust kaks viiendikku, oli neid 1990. aastate alguseks ähem kui viiendik - see tähendab, mitte rohkem kui neid oli olnud 1900. aastal, mil nende särav tõus algas... 2000. või 2010. aastaks on tööstustöölisi igas arenenud vaba turumajandusega riigis mitte rohkem kui kaheksandik tööjõust. Ametiühingute võim kahaneb sama kiirelt.
  • Peter Drucker, "The Age of Social Transformation", The Atlantic Monthly, Nov. 1994, Vol. 274, No. 5., lk 53-80

• [Tartusse kavandatud tselluloositehase kohta:] Tehase sümboolne staatus teeb selle ümber toimuva irratsionaalseks ja ettearvamatuks. See tehas on monument, kuid mis monument? Ons see ausammas Eesti tööstusinnovatsioonile või hauatähis Eesti metsale? Asi on selles, et ta on mõlemat. Ühtedele on see mõistuse triumf, teistele hingemõrv.
  • Valdur Mikita, "Emajõe pastöriseerimine" Postimees, 23.02.2018

• Eesti maksusüsteem soosib spetsiifiliselt kõrge automatiseerituse astmega, ressursimahukat ning ekspordile orienteeritud tööstust. See tähendab praktikas ärimudelit, et toodetakse sedasama, mida mujalgi, midagi, mille jaoks on kindel turg olemas. Aga soodsama hinnaga.
  • Martin Luiga, "Eesti Vabariigi käimata rajad", ERR, 14. august 2020

• Samal ajal saavad Tapa, Võru, Ämari jt kohad sõjaväe kohalolekust arvestatavalt kasu: lisandub tarbimist, teenuseid ja uusi töökohti, kasvab kinnisvara hind. Enam kui kolm protsenti kaitsekulutusi SKTst lisab ida pool ääremaale taristut ja tagab kriitiliselt oluliste tööstuste riigitellimused: vaja on oma saapa- ja õmblusvabrikuid, metalli- ja masinatööstusi, toidutootjatest rääkimata. Et viimased sõjad on võidetud tehastes, mitte lahinguväljal, siis tasub seda ka meil silmas pidada.
  • Garri Raagmaa, "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas"", Postimees, 30. jaanuar 2023