Tööline

ProosaRedigeeri

  • 1950. aastatel olid tööstustöölised igas arenenud riigis suurim ühiskonnarühm ning ametiühingutesse organiseerunud töölised masstootmises (mis tollal kõikjal valitses) olid saavutanud kõrgema keskklassi sissetuleku. Neil olid laiapõhjaline töökaitse, pensionid, pikad tasulised puhkused ja ulatuslik töötuskindlustus või "eluaegne töökoht". Ennekõike olid nad saavutanud poliitilise võimu... Kolmkümmend viis aastat hiljem, 1990. aastal, olid tööstustöölised ja nende ametiühingud taandumas. Nende hulk oli muutunud marginaalseks. Kui 1950. aastail moodustasid tööstustöölised, kes asju teevad või teisaldavad, Ameerika tööjõust kaks viiendikku, oli neid 1990. aastate alguseks vähem kui viiendik - see tähendab, mitte rohkem kui neid oli olnud 1900. aastal, mil nende särav tõus algas... 2000. või 2010. aastaks on tööstustöölisi igas arenenud vaba turumajandusega riigis mitte rohkem kui kaheksandik tööjõust. Ametiühingute võim kahaneb sama kiirelt.
    • Peter Drucker, "The Age of Social Transformation." The Atlantic Monthly; Nov. 1994; Vol. 274, No. 5., lk 53-80.


  • Tumeainet võiks võrrelda ühiskonna madalalt väärtustatud alamkihiga. Jäädes eliidi hulka kuuluvatele otsustajatele küll nähtamatuks, olid arvukad töölised, kes ehitasid püramiide ja maanteid ja panid kokku elektroonikat, oma tsivilisatsioonide arengus ülimalt tähtsad. Nagu teisedki märkamatuks jäävad populatsioonid meie keskel, oli tumeaine maailma jaoks väga tähtis. (lk 21-22)
    • Lisa Randall, "Tumeaine ja dinosaurused: universumi uskumatud seosed", tlk Vahur Lokk, 2017