Garri Raagmaa
Eesti geograaf
Garri Raagmaa (sündinud 16. detsembril 1966 Tallinnas) on eesti inimgeograaf, kunagine Tapa linnapea.
Artiklid
muuda- Maailm polariseerub. Toimub külma sõja aegse olukorra taastumine, kus on kaks leeri: demokraatia ja autokraatia – viimaste võimuahnete liidrite üles köetud ida ja lääne vastasseis. Olukord meenutab muret tekitavalt 1920.–1930. aastaid, mil globaalne majanduskriis andis võimaluse hulludel populistidel võimule tulla. Enne Ukraina sõda toimus paralleelselt vastandumisega ka mõneti paradoksaalselt üha süvenev majandusalane koostöö ehk siis lääne suurfirmade investeeringud Hiina ja Venemaale, tegelikult üle maailma. Selle taga, nagu hiljuti ilmnes, oli Hiina ja Venemaa taotlus suurendada lääne sõltuvust tarnitavast toormest (gaas, haruldased muldmetallid jm), et saaks dikteerida läänele enda tingimusi geopoliitilises mängus.
- Eesti olulisim mure on lääne ühtsus, sest polariseerunud maailmas on Eesti "tsivilisatsioonide piiril" olev eelpost – tõeline piiririik. Realiseerunud on Eesti 2010 üleriigilise planeeringu stsenaarium "Militaarne infooaas". Ühelt poolt tähendab see minimaalseid majandus- ja kultuurisidemeid Venemaaga, kokku kuivavaid era- ja välisinvesteeringuid ehk siis kardetavalt kehvakest majanduskasvu. Teisalt mobiliseerib kasvanud ohutunnetus sarnaselt Taiwani või Iisraeliga elanikkonna ja ettevõtted, suunab strateegilistesse ettevõtetesse ja taristuprojektidesse suurt avalikku raha. Riigi roll eluolu suunamisel kasvab. Jõulisem ruumi- ja regionaalpoliitika hakkab rohkem lähtuma elanikkonnakaitse vajadustest ja julgeolekuohtudest.
- Geopoliitika naasmisel on regionaalsele arengule nii plusse kui ka miinuseid. Idapiirialade piiriülesus asendub piiriäärsusega. Majandustegevus kidub ja kaitsekulutused söövad muid eraldisi. Kaitseväe arvukas kohalolek ja puutumus julgeolekustruktuuridega mõjutab kohtade kuvandit ja elanike identiteeti. Paugutamine harjutusväljadel ja sõjalennukid elamist mõnusamaks ei tee.
- Samal ajal saavad Tapa, Võru, Ämari jt kohad sõjaväe kohalolekust arvestatavalt kasu: lisandub tarbimist, teenuseid ja uusi töökohti, kasvab kinnisvara hind. Enam kui kolm protsenti kaitsekulutusi SKTst lisab ida pool ääremaale taristut ja tagab kriitiliselt oluliste tööstuste riigitellimused: vaja on oma saapa- ja õmblusvabrikuid, metalli- ja masinatööstusi, toidutootjatest rääkimata. Et viimased sõjad on võidetud tehastes, mitte lahinguväljal, siis tasub seda ka meil silmas pidada.
- Garri Raagmaa, "Realiseerunud on Eesti 2010 stsenaarium "Militaarne info-oaas"", Postimees, 30. jaanuar 2023
