Ettevõte

Ettevõte on juriidiline isik, kelle olemasolu mõte on rahahimu. Ettevõtte sünonüüm firma viitab tõsiasjale, et midagi kindlat ja püsivat selles ei ole.

Proosa

• ... seejärel läks d'Artagnan heinakaupmehe juurde ja ostis temalt sada viiskümmend kubu õlgi - kõik, mis tal oli -, makstes nende eest kokku kolm pistooli. Siis läks ta kõrtsmiku juurde, kus leidis eest Porthose, kes oli just ostnud kakssada kubu umbes sama hinna eest. Tublist Talupojast said nad lõpuks veel sada kaheksakümmend kubu õlgi. Kokku oli neil seega nelisada kolmkümmend kubu.

Rohkem Saint-Germainis õlgi ei olnud.

Kogu see retk ei nõudnud neilt rohkem kui pool tundi. Mousqueton, kes oli sel alal asjatundja, sai improviseeritud äriettevõtte juhatajaks.

Talle anti korraldus mitte loovutada kõrtki madalama hinnaga kui üks luidoor kubu pealt. - Kaupa usaldati talle neljasaja kolmekümne luidoori eest. (lk 532)

• Kui d'Artagnan suurde saali astus, puhkes üldine naerulagin. Kuid d'Artagnan ei näinud temale osaks langenud üldist tähelepanu märkavatki ja hakkas nii osavasti, kärmelt ja lõbusalt oma õlgset magamisaset korraldama, et kõigile neile vaestele tukkujatele, kes siiski õieti uinuda ei saanud, vesi suhu tuli.

"Õlgi!" hüüti, "õlgi! Kust saab õlgi?"

"Viin teid sinna," ütles Porthos.

Ja ta viis asjasthuvitatud Mousquetoni juurde, kes jagas suuremeelselt õlekubusid, üks luidoor tükk. (lk 533)

• Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008

• Ja siin nad nüüd olid, oma firma varemetel, koos väga kenade härra Gardneri ja härra Bassiga, ning kõik nende õnnelikud unistused ja plaanid päevadest, mil nad olid uskunud, et suudavad kõike... viimane kui üks dokument, millele Chris Polly nähes alla oli kirjutanud, misjärel nad olid šampanjapudeli avanud ning oma armsa väikese kontori kirjutuslaua sisse õnnistanud, vaimustunud pilk ärikataloogis nende büroo reklaamil... see kõik oli nüüd kadunud maailma, kus kedagi ei huvitanud, kui kõvasti nad olid tööd rüganud või kui väga nad olid seda firmat hoidnud, nii nagu ei hoolita tõsielusarjade klišeedest, millel päriselus pole lõppkokkuvõttes vähimatki tähtsust. See oli läbi.
  • Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021, lk 15

• Mulle meeldib väga, kui meil on positiivset rahulolematust. Me ei tohigi enne rahule jääda, kui oleme jõudnud Põhjamaadega sarnase elatustasemeni. Selleks peab kasvama ettevõtete tootlikkus ja tugevnema eksport.

Ma olen aru pidanud tõeliselt tarkade inimestega, kes oskavad majandust hästi mõtestada. Kõige loogilisem mõte, mida olen seejuures kuulnud, on see, et me oleme 24 aastat teinud põhimõttelisi valikuid nii-öelda õpiku järgi. Tänu sellele oleme saatusekaaslastest selgelt kiiremini arenenud. Nii oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus meil pole enam odavast tööjõust tulenevat konkurentsieelist ning me peame edasi mõtlema, kuidas teha asju nutikamalt, rakendades teaduse ja innovatsiooni tulemusi oma majanduse vankri ette. Ehk siis lühidalt kokku võttes: õpik, mille järgi me nüüd tegutsema peame, on väga palju keerulisem. Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku.

• Taavi Rõivas, intervjuu: Rannar Raba, Peaminister: Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku, Sakala, 15. detsember 2015