Proosa

muuda
  • Vihkamine on aktiivne rahulolematus, kadedus passiivne; seepärast ei maksa imestada, et kadedus nii kiiresti vihkamiseks üle läheb. (lk 18)
  • Mida me endas toidame, see kasvab — niisugune on igavene loodusseadus. Nagu on olemas opositsiooni ja kahtlustamise elund, nii on olemas halva tahte elund, rahulolematus meis. Mida enam me talle toitu pakume ja teda harjutame, seda tugevamaks ta saab, kuni ta lõpuks muutub elundist haiglaseks paiseks ning hävitavalt õgib enda ümbert kõike, nakatades ja tarvitades ära kõik head mahlad. Siis võtab maad kahetsemine, etteheited ja muu absurdne; me muutume ebaõiglaseks teiste ja iseenda vastu. Rõõm teiste ja enese õnnestumistest ja täitumistest kaob, meeleheites otsime lõpuks kõige kurja juurt enesest väljastpoolt, selle asemel, et seda näha iseenda pahupidisuses.


  • Okupatsiooniaastad hakkasid ununema ja kõik olid vabanemisega juba sedavõrd harjunud, et seda nüüd igapäevaseks muutunud õnne enam peaaegu ei märgatudki. Uuesti ilmus müügile bensiin ja toidukaardid kadusid... Mis aga puutub kõigesse muusse, siis oli sellest veelgi raskem midagi taibata, kui taibati "kummalisest sõjast", sest sõjale järgnes mingi "kummaline rahu". Näis, nagu oleksid bošid sõja võitnud — kollaboratsionistid muutusid uuesti julgeks ja jultunuks, igal sammul varitsesid mingid ootamatused; sõjavangist naasnud avaldasid rahulolematust: vankritegija oli kaotanud oma klientuuri, mille temalt oli üle löönud kollaboratsionist R... linnast, apteekril oli tegemist ja tüli, et apteegist välja saada oma ajutist asendajat. Kõikjal aina meelekibedus... Proua Donzert ja tema kaks tütart käitusid nii nagu kõik teisedki: kirusid ja torisesid, ent kokkuvõttes mõjus taoline üldine pettumus neile nagu vihm vihmamantlile.
    • Elsa Triolet, "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962, lk 35-36


  • Aeg on andnud praegu näitlejale suurema kindluse oma õiguste eest võitlemisel. Enne pidi ta enam arvestama teistega, teatriga, tema eksistents olenes sellest rohkem. Ka siis nuriseti, aga mitte nii pretensioonikalt. Midagi on väga liimist lahti, mis sunnib näitlejat niimoodi nurisema. Entusiasmi ja avaliolekut oleks justkui vähemaks jäänud. (lk 14)


  • Rahulolematu keskendub oma rahulolematusele, juba põhjusi otsides hakkab ta seda vähehaaval hajutama.


Ma olen aru pidanud tõeliselt tarkade inimestega, kes oskavad majandust hästi mõtestada. Kõige loogilisem mõte, mida olen seejuures kuulnud, on see, et me oleme 24 aastat teinud põhimõttelisi valikuid nii-öelda õpiku järgi. Tänu sellele oleme saatusekaaslastest selgelt kiiremini arenenud. Nii oleme nüüdseks jõudnud punkti, kus meil pole enam odavast tööjõust tulenevat konkurentsieelist ning me peame edasi mõtlema, kuidas teha asju nutikamalt, rakendades teaduse ja innovatsiooni tulemusi oma majanduse vankri ette. Ehk siis lühidalt kokku võttes: õpik, mille järgi me nüüd tegutsema peame, on väga palju keerulisem. Eesti on jõudnud peenhäälestuse ajajärku.