Leonore Riitsalu

Eesti majandusteadlane

Leonore Riitsalu (sündinud 24. oktoobril 1978) on Eesti majandusteadlane, käitumusliku majandusteaduse spetsialist.

Intervjuud

muuda
  • Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada metsas ja toimetada naturaalmajanduse korras, tal ei ole üldse aktsiaid ega püüdlegi finantsvabaduse suunas. Samas ise peab ta enda elu mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja sissetulekuid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam.
  • Uuringust tuli väga ilmekalt välja, et on suur liialdus uskuda, kuidas rahaline heaolu jookseb riigipiire pidi.
  • Exceli tabel ei pruugi alati olla kõige õigem. Kuigi eks Exceli tabeli abil oleks õudselt lihtne kogu maailm õnnelikuks teha.
  • Inimestele meeldib kindlus, mitte ebakindlus, seda ka moel, mis neile rahaliselt kõige kasulikum pole.
  • Minu arvates ei saa öelda, et inimesel peab olema teatud ports raha kõrvale pandud või konkreetne arv varasid, vaid pigem peaks lähtuma inimesest ja sellest, mis on tema jaoks oluline: kuidas ta tahab elada ja mida selleks vaja on.


  • [Eesti- ja venekeelse kooli suurest erinevusest PISA finantskirjaoskuse testis:] Ma uurisin, miks see nii on, mis seda vahet võiks selgitada, kas see tuleneb sissetulekutest, piirkonnast – millest see tuleneb? Ja oh üllatust, see tegur, mis ainsana selgitas oluliselt seda vahet, oli raamatute arv kodus. Tegelikult me selle uuringu pealt ei tea, kas need olid kokaraamatud, lasteraamatud, investeerimisõpikud või ilukirjandus. Küll aga n-ö meetriga mõõdetud raamatute arv kodus oli see, mis seda erinevust ainsana selgitas.
  • [Raamatute arv kodus võib viidata ka mitte haridusele ja silmaringile, vaid jõukusele:] See, et neid raamatuid on kodus rohkem, et pruugi veel tähendada, et need raamatud ka läbi on loetud.
  • [Rahatarkuse õpetamisest:] Praegune lähenemine rõhub eelkõige õpetusele, et on tähtis rahaasju korraldada, ja selgitame, missugune on liitintressi arvutamise valem ja kuidas riske hajutada. Ma soovitan selle asemel lähtuda psühholoogiast, aru saada, et inimesed on inimesed, sõltumata nende haridustasemest ja sissetulekust.
  • Ja kindlasti on oluline ennast pidevalt hinnata, kas me oleme jõudnud oma eesmärgini, kas koolitus on viinud selleni, et inimesed ka oma rahaasju targemalt korraldavad või see on üksnes viinud selleni, et nad oskavad seda liitintressi valemit arvutada, ilma et nad seda tegelikult oma säästmiskäitumises väljendaksid.
  • Minu meelest on väga oluline suhteliselt regulaarselt oma pereringis rahaasju arutada, et koos aru saada, missugune on see elustiil, mis just teile vajalik on. Ma ei taha väita, et jõukus teeb õnnelikuks, ma tahan väita, et on oluline oma rahalist heaolu maksimeerida ja mõelda läbi, kui raha ma vajan, et oma eluga rahul olla.
  • Kõik rahvusvahelised finantskirjaoskuse uuringud näitavad, et eestlaste finantsteadmised on väga head, nad lihtsalt ei rakenda neid.