Lugemine
Lugemine on kirjamärkide jadast tähenduste otsing.






Proosa muuda
- Lugemisel olgu reegliks: autori taotlus ja peamised mõtted endale lühidalt selgeks teha ja sel kujul omandada. Kes nõnda loeb, on tegev ja võidab palju; teistlaadi lugemisel, loetavat oma tagavaradega võrdlemata ja oma mõttesüsteemiga liitmata, ei võida vaim midagi, vaid pigem kaotab. (lk 17)
- Suurest lugemisest on meil tekkinud mingi õpetatud barbaarsus. (lk 44)
- Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972
- [Švejk:] "Meie oberst keelas sõduritel lugemise üldse ära, olgu või "Pražské Úredni Noviny", kantiinis ei tohtinud isegi viinereid ega juustu ajalehe sisse pakkida. Sellest ajast peale hakkasid sõdurid lugema ja meie rügement sai kõige haritumaks rügemendiks."
- Jaroslav Hašek, "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil", tlk Lembit Remmelgas, 1975, lk 73
- Kust leian ma küll selle aja, et nii palju mitte lugeda?
- Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets LR 31/1999, lk 31
- Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb. Seepärast ongi naeruväärsed kõik katsed mõista uut kirjutust hukka mingi humanismi nimel, mis silmakirjalikult esineb lugeja õiguste kaitsjana. Klassikaline kriitika pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses teist inimest peale kirjutaja. Enam ei saa meid lollitada selliste antifraasidega, mida korralik ühiskond üleolevalt kasutab, et näiliselt kaitsta kõike seda, mida tegelikult tõrjub, eirab, lämmatab ja hävitab; me teame, et kirjutusele tuleviku tagasi andmiseks tuleb kukutada tema müüt: lugeja sünni hinnaks on Autori surm. (lk 125)
- Roland Barthes, "Autori surm" (1968). Tõlkinud Marek Tamm. Rmt: R. Barthes, "Autori surm. Valik kirjandusteoreetilisi esseid". Varrak, 2002
- Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted.
- Tõnis Lukas, 39. Kreutzwaldi päevade avakõne, 21.09.1995; cit. via: Rutt Hinrikus, "Inimesele, kes ei loe, tundub, et talle tulevad originaalsed mõtted", Postimees, 17. jaanuar 1996
- Heade raamatute lugemine rikub inimese ära ja talle ei meeldi enam halvad raamatud.
- Mary Ann Shaffer, Annie Barrows, "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts", tlk Evelin Banhard. Tallinn: Pegasus, 2018, lk 64
- Hiljem tulid õppetunnid. Nüüd, kus Susan oli põrkavatest pallidest ja Muri-nimelistest koertest kõnelevad õpikud kõrvale heitnud, edenesid need palju paremini. Gawainile oli ta andnud kindral Tacticuse sõjakäikudest jutustava raamatu, mis oli sobivalt verine, kuid mida - veelgi tähtsam - peeti laste jaoks liiga raskeks. Lugemise tulemusena kahekordistus poisi sõnavara iga nädalaga ja ta oskas juba igapäevases kõnes kasutada väljendit "soolikaid välja laskma". Lõppude lõpuks, mis mõtet on lastele õpetada, kuidas laps olla? Selleks on neil loomupärane anne.
- Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 25
- [Tiffany Aching:] Ta oli sõnaraamatu kaanest kaaneni läbi lugenud. Keegi polnud talle öelnud, et seda ei tohi teha.
- Terry Pratchett, "Tillud vabamehed", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 9
- Vanaemal oli rohkem ärivaimu kui vanaisal. Tema rabeles ja rahmeldas, jooksis kogu aeg ja oli töökas. Vanaisa oli boheemlane ja luges palju, aga vanaema meelest oli lugemine ajaraiskamine.
- Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007, lk 18
- Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
- Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315
- Mõnikord juhtub, et sa jääd lugedes magama, ja sellest, mida sa lugesid, jääb su näole justkui jälg – koma riismed laubal, küsimärk kaela kumeruses ja selles viisis, kuidas pea on õlale puhkama vajunud, pisut tahapoole tõmmatud suunurgas tükivad endiselt esile üksikud sõnad, kahtlus on toosama tundlikkus, sa oled avatud, sa magad, ent ometi loed. Tekst jätkub su silmade all, kuklas, peas, mis on küljele kaldunud.
- Merethe Lindstrøm, "Talvearhiivid". Tõlkinud Riina Hanso, 2016, lk 30
- Hirmsaid raamatuid peab lugema ilusates kohtades.
- Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 76
- Ohtlikum kõigest aga on olla nii palju lugenud, nagu on Grigorjeva, isegi Sirbi kirjandustoimetaja pole midagi kuulnud autoritest, kelles Grigorjeva elab; lugemine teeb inimese üksikuks, sest raamatuid lugeda pole moes (moes on hoopis kirjutada ja öelda, et ma ei saanud jälle mitte midagi aru), ja üldse, mida rohkem lugeda, seda vähem on ju inimestega rääkida, ja seda vähem saab keegi aru sellest, mida sa kirjutad.
- Vilja Kiisler, "Go, Sveta, go" Vikerkaar, 4/2019. Arvustus: Sveta Grigorjeva, "American Beauty". Tallinn: Suur Rida, 2018
- [Raamatute arv kodus võib viidata ka mitte haridusele ja silmaringile, vaid jõukusele:] See, et neid raamatuid on kodus rohkem, et pruugi veel tähendada, et need raamatud ka läbi on loetud.
- Leonore Riitsalu, intervjuu: Marju Himma, "Doktoritöö: heade rahateadmistega inimesed teevad ikkagi kehvasid finantsotsuseid", ERR, 09.05.2019
- Olen lapsest peale kohutavalt palju lugenud ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui kakskeelsetele jääb külge mõlema vanema keel. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub loo struktuur, viis, kuidas rääkida, kus peab olema algus, lõpp ja keskpaik.
- Susan Luitsalu, intervjuu: Pille-Riin Larm, "Vastused kõikidele küsimustele" Sirp, 11.09.2020
- Lugemisest tuleb kindlasti alustada, aga siis saabub hetk, kus lugemine tuleb kas just ära unustada, aga ennast sellest vabaks lasta. Vastasel juhul võib lugema jäädagi ja kõik need hääled, ehk siis teiste kirjutatud teosed hakkavad sinu kirjutamist segama.
- Tiit Aleksejev, intervjuu: Toomas Sildam, "Tiit Aleksejev: 1939 on meie veremälus, aga seda ei pea kirjutama nutulauluna", ERR, 09.10.2020
- Lugemine ei ole ainult laste asi - sellega peavad tegelema ka täiskasvanud, et nad saaksid aru, mis ümberringi toimub. Ega siis lugemisoskus pole jalgrattasõit, et korra õpid selgeks ja oskadki. Lugemine on elukestev õpe.
- Kui sa loed ainult pealkirju ja mitte artikleid, siis loomulikult hakkab toimuma mandumine.
- Ilukirjandus võiks olla trenn. Vaimse vormiga tegelemine. Kui ei loe, siis läheb pea paksuks.
- Mika Keränen, intervjuu: Margit Kilumets ja Janek Luts, "Mika Keränen: kui ei loe, siis läheb pea paksuks", ERR/Vikerraadio "Vikerhommik", 08.09.2022
- Ma usun, et paljudele ei sobigi kirjandus või kirjutatud sõna, sinna ka ei saa midagi teha. Ega kõik ei peagi raamatuid lugema.
- Urmas Vadi, intervjuu: "Urmas Vadi: kõik ei peagi raamatuid lugema", ERR, 20.08.2022
Luule muuda
Nüüd meid raamat enesega kisub,
õde vaikselt luuletusi loeb,
aga minul oma jutu sisust
hakkab kordamisi külm ja soe.
...
Õde toriseb, et olgu tasem -
teised üldse lugeda ei saa!
Kuid ma tean, et tedagi ei lase
välja Puškin oma muinasmaalt.
...
Nõnda loeme sügisõhtul pikal,
loeme õhinaga mõlemad,
ja me teoste kangelased ikka
külla meie juurde tulevad.
Väljas vihma loobib muudik raju,
hullab raagund õunapuude seas.
Meie juurest sügiski on hajund,
meil on raamatuga väga hea.
- Ilmi Kolla, "Õhtud raamatuga", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 26-27