Õppimine


Õppimine on uute teadmiste, hoiakute, oskuste ja vilumuste omandamine.

  • 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
  • Niipea kui me peame õppima midagi suurt, põgeneme kohe oma kaasasündinud armetusse ja oleme siiski alati midagi õppinud.
  • Õpitakse tundma ainult seda, mida armastatakse, ning mida sügavamad ja täielikumad peavad teadmised olema, seda tugevam ja elavam peab olema armastus ja kirg.


  • Need, kes tahavad õppida, õpivad.
Need, kes ei taha õppida, juhivad ettevõtteid.
Need, kes pole võimelised ei õppima ega juhtima, suretavad välja nii hariduse kui ettevõtluse.
  • Ellardi seadus raamatus Arthur Bloch. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 143



  • Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
    • Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315

AllikataRedigeeri

  • Õppida, õppida, õppida!

VanasõnadRedigeeri

  • Inimene õpib niikaua kui elab.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel