Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Raffaeli maal "Ateena kool" (1509–1511) kujutab Platoni Akadeemiat Ateenas.

Proosa

• 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
  • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• Ka filosoofial on oma õied. Need on mõtted, mille kohta sugugi mitte alati ei tea, kas neid peaks pidama ilusaks või naljakaks.
  • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 7

• Filosoofiast olen ma enda alati puhta hoidnud; terve inimmõistuse seisukoht oli ka minu seisukoht.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme", tlk Mati Hint, LR 33 1974, lk 33

• Pole paremat märki vähesest filosoofilisusest ja vähesest tarkusest kui tahtmine, et kogu elu oleks tark ja filosoofiline.
  • Giacomo Leopardi, "Mõtted". Tõlkinud Maarja Kangro. LR 3–4, 2008, lk 37

• Kui te endale ühele poole riputate Locke’i pea ja vajute sinnapoole looka, teisele poole aga riputate Kanti pea, seisate te jälle püsti - kuigi üsna ebakindlalt. Nii trimmib mõni hing kogu aeg oma elulaevukest. Oh narrid, heitke need kahepäised taagad parda taha, siis jõuate hõlpsamini edasi ega kaldu kõrvale.
  • Herman Melville, "Moby Dick", tlk Juhan Lohk ja Ülo Poots, 1974, lk 361

• 6.53 Filosoofia õige meetod oleks tegelikult selline: mitte midagi öelda, välja arvatud seda, mida saab, seega loodusteaduslikke lauseid - seega midagi, millel pole mingit pistmist filosoofiaga -, ja siis alati, kui keegi teine soovib öelda midagi metafüüsilist, näidata talle, et ta pole oma lausetes teatud märkidele osutust andnud. See meetod ei rahuldaks teda - tal poleks tunnet, et me õpetasime talle filosoofiat - aga see oleks ainus rangelt õige meetod.
  • Ludwig Wittgenstein, "Loogilis-filosoofiline traktaat" (tlk Jaan Kangilaski ja Veiko Palge). Ilmamaa 1996, 199

• Filosoofia on nagu kaaren, kelle Noa saatis oma laevast maakuulamisretkele - ja kes ei pöördunud enam kunagi tagasi!
  • V. A. Koskenniemi, 1926, tlk Endel Nirk, rmt: "Lahtine laegas", LR 39/1971, lk 29

• Filosoofia arendasid välja revolutsionäärid ja õpetlased. Mis puutub meie professionaalsetesse filosoofidesse, kes täidavad filosoofia instituute ning õppeasutuste ja parteikoolide filosoofiakateedreid, siis ükski neist pole kolmekümne aasta nõukogude võimu ja marksismi võidukäigu kestel meie maal väljendanud ühtki mõtet, mis oleks läinud marksistlik-leninliku filosoofia varasalve. Enamgi veel, ükski meie professionaalsetest filosoofidest pole väljendanud ühtki mõtet, mis oleks rikastanud mingitki konkreetset teadmiste valdkonda. See puudutab võrdsel määral nii Deborinit ja Mitinit, Judinit ja Aleksandrovit, Maksimovit ja Kedrovi kui ka kõiki ülejäänuid.
  • Juri Ždanov kirjas Mihhail Suslovile septembris 1949 (cit. via: Батыгин Г. С., Девятко И. Ф. "Дело профессора З. Я. Белецкого" Свободная мысль, 1993)

• Eesti filosoofiat ei ole veel olemas. On siia istutatud mitmesuguseid koolkondi. On filosoofia kateedrid, rühmad, jüngerkonnad.

Kujutluses: uks ja uksel silt

FILOSOOFIA INSTITUUT

Kantimine, Fichtlemine, Hegeldamine tööpäeviti kella —

Viimasel ajal kostab sealt tihti kriginat, viilimist ja tagumist. Sealt väänatakse, taotakse ja viilitakse eesti keele sõnu sobima neljanda filosoofi — Heideggeri tõlkimiseks.

• Jaan Kaplinski, "Eesti filosoofia". Akadeemia nr 9/1995, lk 1871

• Eesti filosoofia - see võiks olla midagi ussisõnade grammatika sarnast. See on inimese veendumus, et eksisteerivad alternatiivsed lingvistilised maailmad. Ja need eksisteerivad unustatud "grammatilise" koodina meie emakeele sees.
  • Valdur Mikita, Metsik lingvistika. Grenader 2008, lk 17

• [Willikins:] Aristokraadid ei märka filosoofilisi probleeme. Nad lihtsalt ei tee neist välja. Filosoofia juurde käib mõtisklemine võimaluse üle, et sa teed midagi valesti, tõeline aristokraat aga teab, et tal on alati õigus. Asi pole uhkuses, see on lihtsalt sünniga kaasa antud täielik kindlus. Aristokraat võib olla segane nagu rusikasuurune niidipundar, aga ta on alati kindlalt ja selgelt segane."
• Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 36

• Öelda noorele ja värskele mõistusele: loe õige enesearenduseks Heideggeri, Sartre'i, Vedrovois'd ja Beyondi on sama hea kui soovitada noorukesele külakaunitarile: et elu tundma õppida, kulla piiga, maga kümme korda igaühega teie depoo kaheteistkümnest mootoriõlisest mehhanisaatorist.
  • Viktor Pelevin, "i-Phuck10". Tõlkinud Maiga Varik. 2020, lk 287-288