Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Raffaeli maal "Ateena kool" (1509–1511) kujutab Platoni Akadeemiat Ateenas.

ProosaRedigeeri

  • 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, filosoofia puhul kaasneb äratundmisega rõõm; nauding ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
    • Epikuros, "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)


  • Ka filosoofial on oma õied. Need on mõtted, mille kohta sugugi mitte alati ei tea, kas neid peaks pidama ilusaks või naljakaks.
    • Novalis. Aforisme ja fragmente. Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19, lk 7


  • Kui te endale ühele poole riputate Locke’i pea ja vajute sinnapoole looka, teisele poole aga riputate Kanti pea, seisate te jälle püsti - kuigi üsna ebakindlalt. Nii trimmib mõni hing kogu aeg oma elulaevukest. Oh narrid, heitke need kahepäised taagad parda taha, siis jõuate hõlpsamini edasi ega kaldu kõrvale.



  • Filosoofia arendasid välja revolutsionäärid ja õpetlased. Mis puutub meie professionaalsetesse filosoofidesse, kes täidavad filosoofia instituute ning õppeasutuste ja parteikoolide filosoofiakateedreid, siis ükski neist pole kolmekümne aasta nõukogude võimu ja marksismi võidukäigu kestel meie maal väljendanud ühtki mõtet, mis oleks läinud marksistlik-leninliku filosoofia varasalve. Enamgi veel, ükski meie professionaalsetest filosoofidest pole väljendanud ühtki mõtet, mis oleks rikastanud mingitki konkreetset teadmiste valdkonda. See puudutab võrdsel määral nii Deborinit ja Mitinit, Judinit ja Aleksandrovit, Maksimovit ja Kedrovi kui ka kõiki ülejäänuid.


  • Eesti filosoofiat ei ole veel olemas. On siia istutatud mitmesuguseid koolkondi. On filosoofia kateedrid, rühmad, jüngerkonnad.
Kujutluses: uks ja uksel silt
FILOSOOFIA INSTITUUT
Kantimine, Fichtlemine, Hegeldamine tööpäeviti kella —
Viimasel ajal kostab sealt tihti kriginat, viilimist ja tagumist. Sealt väänatakse, taotakse ja viilitakse eesti keele sõnu sobima neljanda filosoofi — Heideggeri tõlkimiseks.


  • Eesti filosoofia - see võiks olla midagi ussisõnade grammatika sarnast. See on inimese veendumus, et eksisteerivad alternatiivsed lingvistilised maailmad. Ja need eksisteerivad unustatud "grammatilise" koodina meie emakeele sees.


  • [Willikins:] Aristokraadid ei märka filosoofilisi probleeme. Nad lihtsalt ei tee neist välja. Filosoofia juurde käib mõtisklemine võimaluse üle, et sa teed midagi valesti, tõeline aristokraat aga teab, et tal on alati õigus. Asi pole uhkuses, see on lihtsalt sünniga kaasa antud täielik kindlus. Aristokraat võib olla segane nagu rusikasuurune niidipundar, aga ta on alati kindlalt ja selgelt segane."
  • Terry Pratchett, "Tubakas". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2012, lk 36


  • Öelda noorele ja värskele mõistusele: loe õige enesearenduseks Heideggeri, Sartre'i, Vedrovois'd ja Beyondi on sama hea kui soovitada noorukesele külakaunitarile: et elu tundma õppida, kulla piiga, maga kümme korda igaühega teie depoo kaheteistkümnest mootoriõlisest mehhanisaatorist.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel