Uhkus on positiivne tunne, mis põhineb enda (eneseuhkus) või millegi endaga seotu väärtustamisel. Sageli mõistetakse uhkust hukka, kuna leitakse, et niisugune väärtustamine ei ole põhjendatud, põhineb kellegi või millegi muu halvustamisel või on liialt tugev, muutudes ülbuseks.


  • D'Artagnan sirutas ennast uhkelt, otsekui tahtes öelda, et ta ei palu kelleltki armuandi.
"Hästi, hästi, noormees," rahustas teda härra de Tréville, "ma tunnen seda ilmet. Mina ise tulin Pariisi, neli eküüd taskus, ja olin valmis duellile kutsuma igaühe, kes oleks julgenud öelda, et ma pole võimeline Louvre'it ära ostma." (lk 34-35)
  • Kuigi bearnlasel oli aastaid vähe, oli ta tark noormees. Selle tõttu tegi ta näo, et usub kõike, mida kiidukukk [Porthos] talle pajatas, sest ta oli veendunud, et ükski sõprus ei pea vastu paljastatud saladusele, eriti veel siis, kui saladus uhkust riivab. Pealegi tuntakse alati teatud moraalset üleolekut nende suhtes, kelle elu on teada. (lk 250)
  • "On olemas selline asi nagu uhkus," seletas ta mulle. "Uhkus selle üle, kuidas sa kaupled. Võin teile kinnitada, et keegi teine ei ajaks seda äri sel kombel nagu mina. Tänapäeva maailmas pole üldse mingeid kombeid, noormees. Ei ole lahkust. Ega vastutulelikkust. Mitte keegi ei mõtle ligimesest kõige paremat. Ärimaailm on muutunud raamatupidamistehteks, mida sooritavad masinad ja mehed, kes on väga masina moodi, kuna neil pole hinge. Ei ole enam au ega usaldust ja kehtima on hakanud hundikarjaeetika."


  • 230. Ma olen nõus, et eraisikute uhkus, auahnus ja äkilisus on teinekord riikides suuri korratusi põhjustanud ning kildkonnavaim on saanud riikidele ja monarhiatele saatuslikuks. Kuid kas korratused on sagedamini saanud alguse rahva pahelisusest ja soovist heita endalt valitsejate seaduspärast võimu või valitsejate ülbusest ja püüdlusest soetada ja kasutada omavolilist võimu oma rahva vastu — kas esimesena põhjustab korratust rõhumine või sõnakuulmatus, selle jätan ma erapooletu ajaloo otsustada.
    • John Locke, "Teine traktaat valitsemisest", tlk Alar Kilp, Akadeemia 3-8/2007


Kui naine armastab, siis see
Ta uhkust veel ei riku;
Kuid oma koja Armastus
On rajand tagumikku,
Sest ilma prao ja lõheta
Ei ole terviklikku.

VanasõnadRedigeeri

  • Ega Liisa Liisut tunne.
  • Kes ei sünni sauna, ei sünni mõisa.
  • Küllus ajab uhkeks.
  • Käsi puusas, täi taskus.
  • Mats linnas, roos rinnas (uhke kohta).
  • Roppus ja uhkus kasvavad ühe juure peal.
  • Rukki pea kõrge, aga ise kerge.
  • Uhke läheb hukka, kõrge kõrva, käre kärna, hiljuke edasi.
  • Uhkus ajab upakile, ahnus kanagi käpakile.
  • Uhkus hukutab, kangus kaotab.
  • Uhkus istub huule peal.
  • Viiekopikaline pungas, puud soola mõttes.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Need, kes elavad majades, võivad selle üle küll uhked olla, aga jumal on olemas ka nende jaoks, kes elavad hurtsikutes.
  • Uhkuse maja on tavaliselt tühi.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel

KirjandusRedigeeri