Käekiri

Proosa

[Aramis:] "See on üks väike pesuõmbleja, keda ma armastan. Palusin talt mõned read mälestuseks."

"Dont fötku," hüüdis šveitslane, "gui ta olema zama zuur daam kui zee gäegiri, ziis teie olema õnne zees, zeldsimees."

Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tlk Tatjana Hallap, 1977, lk 456
"Palun teid, Aramis," sõnas d'Artagnan, "kirjutage meie nimed üles oma ilusa väikese käekirjaga, millega te kunagi kirjutasite Marie Michonile, hoiatades teda, et selle härra ema kavatseb lasta lord Buckinghami mõrvata."
- Alexandre Dumas vanem, "Kakskümmend aastat hiljem", tlk Henno Rajandi, 2008, lk 706

Draama

SHAW: 11. august 1937... Mu antiikne iga, nüüd juba kaheksakümmend üks, kohustas mind oma pabereid läbi vaatama ja asju arvatavasti peatse surma puhuks korda seadma. Ja ma avastasin, et olen saanud hakkama suure nurjatusega: mul on alles kõik teie kirjad, hoolimata põhimõttest hoida ainult kõige vajalikumaid dokumente. Ellen Terry omad ma hoidsin alles sellepärast, et tema piltilusa käekirja tõttu ei olnud mul südant neid põletada; see oleks olnud sama hea kui põletada mõnd XV sajandist pärinevat prantsuse palveraamatut. Teie puhul mul niisugust vabandust ei ole.
- Jerome Kilty, "Armas luiskaja", tlk Valda Raud, LR 29/1963, lk 54

Luule

Tibupoeg koorub kuldmunast,
vaatab uudistavalt maailma ja näeb,
et kõik on nii nagu vaja:
apelsin muutub riigiõunaks,
mesilassülem kasvab rahvaks,
peremärgid lähevad hinda,
iga inimene leiab üles enda käekirja.

Lea Mändmets, "*Nähtamatuse mask purunes...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 7