Moraal on ühiskonnas või kogukonnas aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, mis on seotud kultuuri ja elulaadiga.

  • Moraal on iseloom ja ülalpidamine, mida nõuab see ringkond või kogukond, millesse inimese elu on sattunud. See näitab, kui palju head inimesed meil nõuavad.
  • Nagu meie enda liik parasjagu tõestada üritab, ei saa hoida samal ajal kõrgel tasemel teadust ja viletsat moraali. See kombinatsioon on ebastabiilne ja ennasthävitav.
  • Iga inimese kohustus on levitada moraali väljaspool teda ennast nii hästi, kui ta teab ja oskab, s.t hoolitseda selle eest, et igaühel oleks sama hoiak kui temal... Sellest järeldub, et moraalse kogukonna kui terviku lõppeesmärk on luua moraaliasjades üksmeel.
  • On ainult üks kategooriline imperatiiv ja see on järgnev: toimi vaid sellise maksiimi alusel, millest võid samaaegselt soovida, et see oleks üleüldine seadus.
  • Moraal on teooria, et iga inimese tegu peab olema õige või väär ning et 99% neist on väärad.
  • Me ei peaks kunagi kahtlema selles, et moraalse elu riigistamine on esimene samm totalitarismi poole.
    • Kenneth Minogue, "The Servile Mind, How Democracy Erodes the Moral Life" (2010), Encounter Books, lk 2-3
  • Ma julgen üsna kindlalt väita, et kristlik religioon, nagu see kirikuteks organiseerunult esineb, on olnud ja on endiselt maailma moraalse arengu peamine vaenlane.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel