Ausus

(Ümber suunatud leheküljelt Aus)


Ausus on inimestevahelises kommunikatsioonis ja tegevustes inimes(t)elt oodatav omadus, mis väljendub tõe rääkimises ja valetamisest hoidumises.

  • Üks levinumaid eksiarvamusi on, et kultuuri peetakse tõe pelgupaigaks ja seeläbi samastatakse identiteet (mida kultuur eelkõige loob ja valdab) ning tõde (mille suhtes kultuur on sageli ükskõikne). Kellel on võime luua identiteete, on aga võim paljude üle – selles seisnebki suuresti kultuuri poliitilisus. Kultuurinimene on sageli siiras, aga mitte ilmtingimata aus.
  • Ausus on siirusest kergemini riknev kaup, sest ausus allub kultuurist, mütologiseeritud teadvusest erinevalt verifitseerimisele, avalikule kriitikale, ja on seega haavatav, siira inimese "tõe" kritiseerimist tuleb aga juba definitsiooni kohaselt pidada rünnakuks tema kultuuri, tema identiteedi, tema olemisõiguse vastu. Siira inimese uskumus on osa tema identiteedist, aus inimene on suuteline sallima ka sellist arvamust, mille ta usub olevat tõese, ent mis ei ole kooskõlas baashoiakutega, millega ta end samastanud on. Siirusele apelleerimine inimestevahelises suhtluses võib seetõttu olla  sallimatuse ilming – "kui mina arvan nii ja sina arvad teisiti, siis järelikult sa ei aktsepteeri mind!" või siis "ma ei usu, et Meikar või Snowden on siirad, järelikult ma ei kuula nende juttu!".
Jacob Jordaensi maalil (1642) otsib Diogenes turuplatsil laterna abil ausat inimest.
  • Kui sa tapad mehe, varastad tema elu. Sa varastad naiselt õiguse abikaasale, röövid lastelt isa. Kui sa valetad, varastad kelleltki õiguse tõele. Kui sa petad, varastad õiguse aususele. Pole nurjatumat tegu kui varastamine.
  • Zooni hõimu vaenlasi ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende ausus, mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud eufemismidest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt austust iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "diplomaat" või "suhtekorraldaja".
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 92
  • [John Hawkwood:] Pealegi on Itaalia kaupmehed nii kavalad, et on parem ennast nendega mitte liiga tihedalt siduda. Prantslased on ausamad ja rumalamad, sellepärast hoian alati nende poole. (Inglased on liiga ausad ja liiga rumalad, mispärast ka nendega pole midagi peale hakata.)
  • Walter Scottil pole mingit asja romaanide kirjutamisega, eriti heade romaanidega. See pole aus. Tal on luuletajana küllalt kuulsust ja tulu, nii et ta ei peaks teiste inimeste leiba varastama. Ta ei meeldi mulle ja ma ei kavatsegi lasta "Waverley'l" mulle meeldida, kui ma sinna midagi vähegi parata saan, ehkki ma kardan, et ei saa.
    • Jane Austen, kiri Annale (1814-09-28; "Letters of Jane Austen", Brabourne Edition)
  • HAMLET: Haa, haa! Kas olete aus?
    OPHELIA: Mu isand?
    HAMLET: Kas olete ilus?
    OPHELIA: Mis teie kõrgus sellega öelda tahab?
    HAMLET: Et kui olete aus ja ilus, peaks teie au vältima läbikäimist teie iluga.
    OPHELIA: Kas ilul võiks olla paremat seltsi kui au, mu prints?
    HAMLET: Jah, tõepoolest: sest ennem muudab ilu võim au sellest, mis ta on, kupeldajaks, kui et au jõud suudaks ilu endasarnaseks teha.
  • "See jalg on ikka õigel teel, kes adra taga käib," meenutasin tuntud lauset. Iga töö on aus, iga tegevus seisab õigel teel, kui seda ausalt tehakse.
    • Oskar Lõvi, "Kolm naist. Alma", Tallinn: Varrak, 2005, lk 209
  • Just vaimueliidi põlastajad ise on varjatult ja ohtlikult hüperelitaarsed, ihates totalitaarseid privileege, mida nad saavad kehtestada vaid toore jõu abil – sest millegi muu alusel pole neil õigust esile tõusta. Lihtne tööinimene ja aus maksumaksja satub neid toetades ainult suurema rõhumise ja ajuloputuse alla.
  • Mõtelda ei saa mitte üksi poliitilise arvestuse madalpinnal. Peab mõtlema ka, mis on aus, mitte üksi, mis on kasulik.


  • "Mu teadmised matemaatikas on väga väiksed. Aga ma arvan teadvat, et seal kuskil miinus ja miinus annavad plussi. Kui kahtlemises kahelda, siis tähendab see, et tuleb uskuda."
"Veel hullemaks asi läheb. Te pole ainult filosoof, vaid ka aus kristlane." (14. mai)
  • [Faber:] Aga ma arvan, et kui kaks valitsejat sõdivad võimu pärast, teevad nad seda vähemalt ausalt, kumbki oma lipu all. Aga kui inimesed hakkavad sõdima oma hingeõndsuse nimel, on hing see, mille nad kõigepealt kõrvale heidavad kui ülearuse koorma. (lk 94)
  • [Faber:] Nii mõnigi kurjategija võib kindel olla, et teda võetakse lahkelt vastu, kui ta ainult kannab kärbinahaga palistatud mantlit. Kuna aus ja vaene mees armutult ukse taha jäetakse, kuigi igaühele on teada, et seesama kärbinahkades lurjus vaese mehe viimse varanduse röövis. Türgi sultani saadik võeti doodži palees vastu kõigi auavaldustega, aga neid vaeseid kristlasi, kes ta kõvera mõõga alt olid pääsenud, koheldi nagu kerjuseid."
"Seda pole vaja kirjutada," ütles dominikaanlane kiiresti vahele. (lk 133)
  • 228. Kui süütu ja aus inimene peab rahu nimel andma vaguralt kõik, mis tal on, sellele, kes tema vara külge vägivaldselt oma käe paneb, siis ma soovitan järele mõelda, milline oleks maailmas see rahu, mis koosneks üksnes vägivallast ja röövimisest ning mida säilitatakse ainult röövlite ja rõhujate kasuks. Kas pole see imetlusväärne rahu vägevate ja väetite vahel, kui lambatall laseb ilma vastupanuta võimukal hundil oma kõri lõhki kiskuda?
    • John Locke, "Teine traktaat valitsemisest", tlk Alar Kilp, Akadeemia 3-8/2007


  • 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli Vanaema juures. Nõnda alaku eestlase evangeelium.

...

3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu peldikus ajalehed. Kaup olgu aus. Kartul püsigu kevadeni. Kevadel kartul idutatagu. Iduga sirgeldatagu oma nabale: Idu tataguu!


Päeval, mil valgus pilvedesse mattus,
sest oli talgi Looja pärast valus,
mu süda, Emand, iket äkki talus,
kui teie kaunis pilk mu peale sattus.
...
Ma arvan, nii ei peeta ausat jahti,
et mina, kerge saak, küll langen noolest,
teid, kaitstut, üldse ent ei ähvardata.


Allikata tsitaadidRedigeeri

  • Vale on kiire, kuid tõde on vastupidav.
    • Edgar J. Mohn
  • Mul pole midagi valetamise vastu, kuid ma vihkan ebatäpsust.
  • Aeg-ajalt komistavad inimesed tõe otsa, kuid kiirustavad ruttu edasi, nagu poleks midagi juhtunud.
  • Vale on juba poolel teel ümber maailma, enne kui tõde püksid jalga saab.

VanasõnadRedigeeri

  • Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
  • Aus mees nähes, kelm kuuldes.
  • Aus nimi kallim kui kuld.
  • Aus silma ees, kelm selja taga.
  • Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
  • Ausat meest ei hammusta keegi.
  • Hoolsam kodu, ausam ahju peal.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
  • Ei käitu ausalt see, kes oma keele kõrvetanult jätab kaaslastele ütlemata, et supp on kuum.
    • Jugoslaavia vanasõna

KirjandusRedigeeri

  • Tove Jansson, "Aus pettur" (romaan täiskasvanutele). Tõlkinud Mari Jesmin. Tallinn: Eesti Raamat, 2002

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel