Tenzin Gyatso

14. dalai-laama, Tiibeti vaimulik ja poliitiline juht

Tema Pühadus Tenzin Gyatso (sündinud 6. juulil 1935) on praegune ehk XIV dalai-laama, Nobeli rahuauhinna laureaat 1989 Tiibetile omavalitsuse taotlemise vägivallatu kampaania eest. Terve rida tema teoseid on ilmunud eesti keeles.

XIV dalai-laama Tenzin Gyatso (2007)
  • Just vaenlane võib meile tõeliselt õpetada kaastunnet ja leplikkust.
    • "Ocean of Wisdom: Guidelines for Living" (1989)
  • Minu kindlustunne teaduse suhtes rajaneb minu põhimisel usul, et nii nagu teaduses, niisamuti ka budismis püüeldakse tegelikkuse loomuse mõistmise poole kriitilise uurimistöö kaudu. Kui teaduslik analüüs peaks kindlalt näitama, et mingid väited budismis on väärad, siis me peame teaduse leiud omaks võtma ja neist väidetest loobuma.
    • "The Universe in a Single Atom: The Convergence of Science and Spirituality" (2005)
  • Kui teadus tõestab, et mõni budistlik uskumus on väär, siis tuleb budismil muutuda. Minu nägemust mööda jagavad teadus ja budism ühist püüdlust tõe ja tegelikkuse mõistmise järele. Õppides teaduselt tegelikkuse aspektide kohta seal, kus selle arusaam võib olla kaugemale jõudnud, rikastab budism minu meelest ka omaenda maailmavaadet.
    • The New York Times, 12. november 2005
  • See on minu lihtne religioon. Ei ole vaja templeid, ei ole vaja keerulist filosoofiat. Meie enda aju, meie enda süda on meie templiks; filosoofiaks on lahkus.
    • "Kindness and Compassion", rmt: The Dalai Lama: A Policy of Kindness (1990), lk 52
  • Kui te vaatate kedagi, näiteks mind, algtasandil, siis kuidas iganes – surm on osa meie elust. Ka Buddha, nagu me teame, koges surma. Ja ka teised religioossed meistrid, Jeesus Kristus, Muhamed ja teised – kõik nad lahkusid siiski sama teed mööda. [---] Seega, kui sa viimaks aktsepteerid, et surm on osa meie elust, siis muutub tähtsaks küsimus – miks ollakse elus. Elu peaks kasutama nõnda, et sel oleks tähendus, mõte. Elama peaks nõnda mõistlikult, et surma hetkel ei tuleks tunda kahetsust ja kurbust.
  • Mina püüan elada nii, et mu elul oleks tähendus. Tähendus ei tähenda mitte vaid nautida oma elu, vaid teenida teisi, luua mingit õnne teistele, vähemalt mitte häirida teisi, mitte kahjustada teisi. Selline ongi tähendusega elu.
  • Me oleme alati rõhutanud meie ühise alustasandi sarnasuse tähtsust. See ongi inimlikkus. Mõnikord me unustame selle ühise alustasandi ning mõtleme ainult teisejärgulistel tasanditel. Ja siis erinevad rahvused, erinevad rassid, erinevad kultuurid, religioonid, keeled vahel vastanduvadki.
  • Me kõik oleme samasugused inimolendid, ent siiski – kinnitan – on tõeline inimlik vaimne vendlus alati rajatud usaldusele. Kui kusagil valitseb usaldus, siis seal areneb ka tõeline sõprus. Usalduse edendamiseks on vajalik tõde, ausus, kaastundlik suhtumine.
  • Kui rääkida sotsiaalmajanduslikust teooriast, siis ma olen marksist. Usun algupärasesse marksistlikusse ideesse. Üks faktor, mis mind selle juures köidab, on see, et marksistlik majandus pöörab väga palju tähelepanu tulude võrdsele jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapõhine. Samal ajal leninismile olen ma täielikult vastu. Liiga palju võimu! Liiga palju teatud laadi julmust! Ja samal ajal ei mingit kõhklust, et vahendeid valimata võimu hoida, hoolimata teiste õigustest, sealjuures ka põhilistest inimõigustest.
  • Hiina peab kuuluma maailmakogukonna põhituuma. Majanduse poolest soovib Hiina ise nautida maailmakogukonna peavoolus olemist. Seega nüüd on vabal maailmal moraalne kohustus tuua Hiina ka maailma demokraatia peavoolu. Ja nüüd, nii nagu teie, teie rahvas ... me saame öelda, et moraali ja eetika põhimõtted ei sõltu kuigi palju rahva või maa suurusest. Väikene rahvas saab mõnikord palju jõulisemalt väljendada eetilist suhtumist.
  • Igatahes ma arvan, et kogu maailm, nii nagu ka teie, peab Hiinale meelde tuletama, et maailma suurim rahvas peaks tundma muret teatud väärtuste austamise pärast. Selle hulka kuulub sõltumatu õigussüsteem, õigusriik, info vaba liikumine, läbipaistvus, nende valitsus peaks olema vastutav oma kodanike ees. See pole ainult nende endi tuleviku huvides, vaid kogu maailma, aga eriti Aasia huvides. Ning kohene kasu selliste muutuste juures seisneb selles, et kui Hiina muutub avatud ühiskonnaks, läbipaistvamaks riigiks, saab tekkida ka usaldus. Usaldus toob hiinlastele omakorda austuse ülejäänud maailmalt.

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel