Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.

Lambatall
Philippe de Champaigne. Hea karjane (17. sajand)


PiibelRedigeeri

Ja mitte ühelegi mäele,
mida nüüd kõplaga rohitakse,
ei minda enam kibuvitste ja ohakate kartuse pärast:
need jäävad härgade uitepaigaks
ja lammaste tallermaaks.

IlukirjandusRedigeeri

"Mis puutub mind ja minu aplaid hambaid,
ma olen murdnud palju lambaid
ja küsida ma võin:
kas keegi nendest mulle kurja tegi?!
Oh ei! Kuid teinekord ma ära sõin
veel karjusegi.
Ma enda ohvriks toon, kui tarvis on, kuid nüüd
kõik toogu ette oma süüd."
/---/
Rein hüüdis: "Majesteet! Te olete liig hea!
Mis õrnust reedavad need sisepiinad!
Ah lambad?! Tobe tõug on nagunii nad,
me nende murdmist patuks küll ei pea.
Kuis sellest muret tunda võite?!
See oli neile au, et te nad ära sõite!"


  • Pealegi oli lammas nii-öelda vaga loom. Tema sisse polnud keski kunagi ühtegi kurjavaimu ajanud ja temast lauldi kirikulauluraamatuski. Ämmasoo vanataat, kes kange kohitsejameister oli (ainult täkkusid ei ruunanud ta), ei pannud kunagi nuga muidu jäära külge, oli see vana või noor, kui paljastas ikka oma pea, kus polnud enam karva-udetki näha. Isegi siis, kui ta poole kortlit piiritust enne ära viskas, nii et silmist tuli välkus, ei unustanud ta kunagi jäära kohitsemisel mütsi pähe. Nii püha loom oli lammas.


  • "Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?"
"Lammas sööb kõike, mis talle ette juhtub."
"Isegi lilli, millel on okkad?"
"Jah, isegi lilli, millel on okkad."
"Aga milleks need okkad siis on?"
  • Kuigi ma juba lapsena kalapüüki armastasin ja meeleldi kalurite hulgas viibisin — sellestki olen Sulle rääkinud —, tundsin nüüd sellest uut ja sügavamat rõõmu. Nende lihtsate inimeste hulgas mõtlesin külameestele, kes Geneetsareti järve kaldal noota vedasid enne kui Issand neid kutsus ja inimeste hingi püüdma saatis. Ja mul tuli imelik mõte, et kogu mu elu pole rohkem väärt olnud kui nende inimeste oma, kes siin vaiksel viisil oma peatoidust teenivad. Ei ole ju ka mina ühtki hinge Issanda juurde toonud, ühtki eksinud lammast õhtuks koplisse kandnud.

FilmidRedigeeri

  • Andestust, aga lammas konsumeeris meie apellatsiooni.


EsseistikaRedigeeri

  • Antoine de Saint-Exupéry kirjeldab oma "Väikeses printsis" olukorda, kus minajutustajast lendur üritab pärast hädamaandumist kõrbes tema ette ilmunud väikese printsi palvel joonistada lammast. Mõne aja pärast tekib piloodil frustratsioon, sest tal pole väikese idealisti tujude rahuldamiseks ei aega ega oskusi. Ka prints muutub üha rahulolematumaks. Lõpuks visandab lendur kasti ja kinnitab printsile, et lammas on seal sees. Prints on rõõmus ja piloot saab asuda taas lennukit remontima, et mitte janusse surra. See, mida prantsuse lendur teeb, kui lamba asemel kasti joonistab, on probleemi estetiseerimine selle artikuleerimise asemel. Kast rahuldab mõlemaid: lendur säästab aega ja pälvib leidliku lambajoonistaja autoriteedi, kasti sisse peidetud lammas on aga üdini väikese printsi interpretatsiooni võimuses. Nii lendurile kui väikesele printsile oleks olnud kasti visandamisest hoopis keerukam jätkata lammaste joonistamist. Lenduri kehva joonistusoskust ja väikese printsi idealismi arvestades oleks ühel hetkel jõutud olukorda, kus mõlemad oleksid tundnud end kaotajana. Lamba peitmine kasti võimaldas ennetada konflikti ajahädas lenduri ja idealistist väikese printsi vahel ning kokkuvõttes suurendas õnne koguhulka selles veidras ajutises kogukonnas.


  • Masside umbusaldamine on ajaloolistel maailmareligioonidel niiöelda veres. /---/ Mida nad endale soovivad, pole mitte mass, vaid kuulekas kari. On tavaks vaadelda usklikke lambukestena ja kiita neid nende kuulekuse eest.


VanasõnadRedigeeri

  • Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
  • Jänes teeb öösi rohkem jälgi kui lammas kogu suvel.
  • Kus lammast niidetakse, sinna langeb villu maha.
  • Laisk susi ei saa lammast.
  • Mis sa paljast lammast niidad, niida sealt, kus villu on.
  • Parem lammas rahuga kui nuumhärg tüliga.
  • Seda lammast pöetse, kel villa on.
  • Vagu lambaid mahub palju ühte lauta.
  • Voon läheb vähjalt villu otsima.
  • Üks kärnane lammas ajab kogu karja kärna.
  • Üks lammas määgib, kõik talled lähevad.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel