Vikitsitaadid

Ravim

Ravim on ollus, mis ravib ehk parandab ihulisi või hingelisi vaevusi - enamasti seepärast, et ta on spetsiaalselt ravimiseks tehtud. Tänapäeval jagatakse ravimeid peamiselt apteekides, ehkki looduslikke ravimeid leidub endiselt maas, puus ja muus, mistõttu tavakeeles nimetatakse ravimit ka rohuks.

Karl Reichert (1836–1918), "Kaks kutsikat arstirohuga", s.d.
Ethel Gabain, "Sir Alexander Fleming, penitsilliini avastaja" (1944)

Proosa muuda

  • Ilma veinita on sealiha viletsamgi kui lambaliha. Aga veiniga koos on see nii toidus kui ka ravim.
  • Свинина без вина хуже овечьего мяса. А с вином будет кушанье и лекарство.


  • Ei võiks öelda, et vein oli see, mis tegi ta [Athose] kurvaks; otse vastupidi, ta jõi ainult selleks, et kurbust eemale peletada, kuigi see ravim, nagu me juba ütlesime, tegi ta veel süngemaks.


  • "Noh?" küsib apteeker. "Eks ole parem?"
"Jaa," venitab tõbine. "Nagu parem on. Aga lubage küsida, härrа apteeker, kas see rohi ei olnud Punsli eli?"
"Punsli eli," kordab apteeker. "Mis see teie asi on. Peaasi, kui ta aitab. Kui meie kõigile seletama peaksime, mis rohtu me annamе, siis jääksime ise ka haigeks, ja mis kõige hullem: need rohud ei aitaks siis midagi; sest pange tähele, noormees, ja pidage meeles: kõige kangema rohu toovad abiotsijad enesega ühes; seda rohtu võite meie riiulitelt asjata otsida; tema nimi on usk rohu võimu sisse. Jaa, nii on asi. Jooge, mis teile antakse, ja ärge küsige, ärge usutage. Uskuge, lootke ja armastage, siis saate kõigest ja kõige üle võimuse."


  • Kui arst kirjutab meile välja retsepti, heidab ta meile veel korraks pilgu, et näha, kas kirjutada kallist või odavat rohtu. (lk 30)
  • Kõige rohkem jõudu vajab haige selleks, et avada rohupudelit. (lk 45)


  • Ainus ravim tõelise pohmelli vastu on surm.
    • Robert Benchley, "Coffee Versus Gin", rmt: "My Ten Years in a Quandary and How They Grew" (1936)


  • "Ah magasid ennast välja, mis?" tänitas Vilma. "Küll on hea, kui mõni inimene võib ilma mureta elada, samal ajal kui teine..."
Gusts oli juba lähemale jõudnud ja kui Vilma talle otsa vaatas, jäi ta poolelt sõnalt vait. Mehe nägu oli roosa, parem silm kinni, suu peas viltu, kõrvad lõkendasid nagu tulekahi.
"Kullakene!" jooksis Vilma talle juurde. "Mis sinuga juhtus, vana? See on ju rabandus! Millal? Kas ise ka tundsid? Tule tuppa, teen otsekohe voodi üles! No ütle ometi mõni sõna, et ma teaksin, kas hääl on veel alles! Oh jumal, jumal, kurdiga oli raske, mis ma tummaga peale hakkan!"
"Heitsin pikali..." seadis Gusts sõnu. "Ärkasin... kange. Käsi..."
"Käsi kah!"
Vilma tõstis käe üles, hõõrus, näpistas, küsis, kas on tunda. Ei olnud. Naine võttis pisikeseks jäänud raugal kaenla alt kinni, aitas tal tuppa komberdada, tegi aseme üles, kloppis padja kohevile ja pani mehe voodisse. Mis nüüd peaks tegema? Rohtu! Vilma võttis lusikasse vett, tilgutas kakskümmend tilka palderjani, järele mõelnud — veel kümme, ja läks voodi juurde. Gustsi viltuses näos peegeldus hirm ja hetkeks paistis Vilmale, et mees on juba surnud. (lk 17)
  • Māra Svīre, "Kuni mina magama ei lähe ...", rmt: "Õdus õhtu kahekesi", tlk Kalev Kalkun, 1984, lk 5-23


  • Maie ei tõusnud tabletti otsima. Üldse tarvitas ta arstirohte vähe, otsekui trotsiks Mimmi tohututele retseptivirnadele. Seekord oleks pidanud vist siiski võtma, olukord ja päev ise oli erandlik. Ent Maie kartis, et Iigo võib ärgata, kui ta lambi põlema paneb. Maie kartis end isegi liigutada. Ta tundis, kuidas rõhumine pealael roomas oimudele, nii nagu pahelisus oli roomanud alles trepist üles ikka lähemale ja lähemale, ning nüüd hakkas ta rõhumist silmades tundma. Tablett poleks aidanud pea- ega kehavalu ära võtta. Kaks leeki olid kasvanud kokku — kas pea ja keha olid siis leegid? — , nad väänlesid madalaks lõkkeks, ei, see lõke oli siiski kõrge, see oli puhastustuli, Maie põles puhastustules ja temast jäi järele mingisugune absurdne moodustis, millest hakkas eralduma võõrkeha. Väike kõva tomp ehk põlemise jääk.
  • Heljo Mänd, "Metsseanahk", 1993, lk 11




  • Võtsin ühe ravimikarbi kätte. Nii palju rohtusid olin ma küll ainult apteegis näinud.
[Nathan:] "Nõndaks. Ta saab kaht ravimit vererõhu pärast, see siin madaldab vererõhku enne magamaminekut ja see siin tõstab, kui ta voodist tõuseb. Neid siin on tal tihti tarvis, lihaskrampide pärast - anna üks varasel ennelõunal ja teine pärastlõunal. Neid pole tal raske neelata, sest need on väiksed ja kattega. Need siin on põiespasmide vastu ja need siin kõrvetiste vastu. Mõnikord on tal neid pärast sööki tarvis, kui ebamugavusi tekib. See on tema hommikune antihistamiin ja need siin tema ninapihustid, aga sellega ma tegelen tavaliselt ise, enne kui ära lähen, nii et sina ei pea sellepärast muretsema. Kui tal on valu, võib ta saada paratsetamooli, ja mõnikord mõne unerohutableti, aga kuna need muudavad ta päevasel ajal kergemini ärrituvaks, siis me üritame neist hoiduda."
Ta tõstis üles järgmise pudelikese. "See siin on antibiootikum, mida ta võtab iga kahe nädala tagant, kui kateetrit vahetatakse. Neid annan mina, välja arvatud siis, kui ma ära olen, aga siis ma jätan selged juhised. Need on päris kanged. Siin on karbid kummikinnastega, kui sul peaks olema vaja teda puhastada. Siin on ka kreem lamatiste vastu, aga neid tal eriti pole, sestpeale kui me õhkmadratsi saime."



Luule muuda

Tillukese karbi sees
elab väike valge mees.
Ise aina kiitleb, et:
"Minu nimi on Tablett,
olen väga tähtis isik
ja mind kardab iga pisik."

  • Erika Esop, "Tähtis isik", rmt: "Lõbus tuul" (1988), lk 52


Roosidel on kõrini / meie binaarsetest fetišitest / ma tüssasin oma arste / ja varastasin kõik ravimid et peita need koopasse ja jagada teiste trans-inimestega

Vanasõnad muuda

  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
  • Olgu ohuks, kui ei ole rohuks.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Ravim&oldid=109274"