Joachim Beuckelaer. "Köögistseen Kristusega Emmause teel" ~1560-1565

Toit on igasugune elusorganismidele söögiks ja joogiks kõlbav töödeldud või töötlemata toiduaine, mis sisaldab eluks vajalikke olulisi toitaineid, nagu süsivesikud, rasvad, valgud, vitamiinid, mineraalid ning mikro- ja makroelemendid.

  • Ja tema ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada, sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?" Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.


Oh mida küll väikese Tiigriga teha, ei teagi!
Kui ta üldse ei söö, ei kasva ta suureks veel peagi.
Ei meeldi temale ohakad, mesi, ei tõrud,
sest et torgivad ühed ja teised on liiga mõrud.

VanasõnadRedigeeri

  • Kohtuleib ja apteegi rohi on mõlemad kallis toit.
  • Kui puudus käes, siis leib kõige parem roog.
  • Kutsumata võõrad, teadmata roog.
  • Leent (putru) ei sööda nii kuumalt kui keedetakse.
  • Lihaleent liibata pealt, kalaleent kaabata põhjast.
  • Mida suurem hulk, seda vedelam leem (lake).
  • Mida suurem kala, seda paksem leem.
  • Odav kala, lahja leem.
  • Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti).
  • Parem hüva rooga üle jätta kui vatsa revetada.
  • Parem suutäis soolast kui kõhutäis magedat.
  • Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
  • Samet ja siid teevad leeme lahjaks.
  • Soojalt suhu, palavalt parda.
  • Sool kehva leeme (supi) maoks.
  • Toit ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues.
  • Tülitsejal vesine leem.
  • Vaesel pole toitu valida.
  • Vana mees vareste roog, musta linnu leivakakk, hakkide nina-alune.
  • Üks mädamuna rikub kõige pudru ära.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel