Uba

Proosa muuda

Suvel piim ja või, piim tavaliselt hapupiima või kohupiima näol. Talvel hapud kapsad, naerid, porgandid, tangusupp ja supid, milles ujuvad verest tehtud klimbid, soolaheeringad ja teised kalad, eriti silgud. Kaunviljadest söövad herneid, ube, läätsi. Peatoiduks on aga rukkileib, rammus, kosutav, toitev ja tervislik. Selline leib ja veel piima või õlut sinna juurde moodustab tihti söögikorra. Armastavad soolatud või kuivatatud kala, mida küpsetatakse tulel, aga armastatakse ka värsket kala. Kala tagavarad on mitmeks kuuks. Täiendust leitakse metsast ulukite, lindude, marjade ja seente näol.
- Petri, sakslasest koduõpetaja Eestis 18. sajandil (Kersna, A., Rekkor, S., Piiri, R., Aarma, D., Aavik, Õ., Luigas, I., Vendla, E., Rego, I. 2004. "Eesti rahvusköök". Tallinn: Maalehe Raamat.)

Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku ...
- Karl Ristikivi, "Kahekordne mäng". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107

Pean märkima, et ma sõin lõunaks ja nautisin väga järgmisi asju: anšoovisepasta kuumal, võiga kaetud röstitud leival, sinna juurde ube tomatikastmes ja harilikke aedube koos tükeldatud selleri, tomatite, sidrunimahla ja oliiviõliga.
- Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996), lk 13

[Kolmekuningapäevast:] Söödi erilist pirukat, mille sisse oli poetatud üks uba või hernes. Pereliige, kes juhtus oa või herne endale saama, kuulutati pidulikult oa- või hernekuningaks. Kui aga leidjaks oli naine, siis juhtis pidu oa- või hernekuninganna. Leitud uba tähistas idanemisaega ja õnnistust uue aasta andidele. (lk 149)
- Marju Kõivupuu, "Meie pühad ja tähtpäevad", 2018

Eemalt naeratavad õiesuine uba,
karged kapsad, peibutaja porgand.
Hernekada — kargu mulda torgand —
kuulutab, et kaunugi on juba.