Viigimari

Viigimari on vili, mille järgi saab tuvastada viigipuu, kuid ohaka määramisel on see täiesti kasutu.

Piibel

Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitstelt ega viigimarju ohakailt?

17 Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, aga halb puu halba vilja.

Matteuse evangeelium 7:16-17

Proosa

Teravmeelne mees tuli ihnuri maja ukse taha ja nägi läbi lukuaugu, et majaisand istub viigimarjaliua ääres ja sööb isukalt. Kui võõras ukserõngaga koputas, peitis peremees liua kähku söögilina alla, tõusis püsti ja avas ukse. Külaline sisenes ja istus.

"Mis mehi oled ja mis ametit pead?" päris peremees.

"Olen pühakirjalugeja, mõistan Koraani lugeda kümnel viisil."

"Loe siis mullegi mõni tähendamissõna!"

"Ja õlipuu ning Siinai mäe nimel! Ja selle kindla maa nimel (95.1—2)!"·

"Aga kuhu jäid viigid, kirjutatud on ju: "Viikide ja õlipuu...""

"Viigid jäid söögilina alla!"

Maulana Fahruddin Ali Safi, "Inimlikud imetabasused", tlk Haljand Udam, LR 41-43 1982, lk 69

Ja see kuuldus jõudis ka William de Worde'i kõrvu ning teatud mõttes sealt edasi enam ei läinud, sest William pani selle kohusetundlikult kirja.

See oli tema töö. Leedi Margolotta Uberwaldist saatis talle selle eest viis dollarit kuus. Quirmi leskhertsoginna saatis talle samuti viis dollarit. Seda tegid ka Lancre'i kuningas Verence ja veel mõned Jääraharjade ülikud. Seda tegi ka al-Khali šariif, kuid tema puhul oli tasuks pool vankrikoormat viigimarju kaks korda aastas. /---/

Noormees, kellel pole liiga palju kohustusi, saab Ankh-Morporkis kolmekümne dollari eest kuus tagasihoidlikult ära elada; viigimarjad müüs William alati maha, sest kuigi ka viigimarjadest on võimalik ära elada, soovid sa varsti, et ei peaks seda tegema.

Terry Pratchett, "Tõde", tlk Allan Eichenbaum, 2007, lk 7

Õhtusöök lõppes ja taldrikud korjati kokku. Söögisaali akende taga helendas õhtuhämaruses oranž sügisene täiskuu. Ometi ei liikunud Achilleus veel kuhugi. Hajameelselt lükkas ta juuksed silmilt; need olid nende nädalate jooksul, mis ma seal olin olnud, pikemaks kasvanud. Ta küünitas laua pealt kaussi, kus olid viigimarjad, ja noppis mitu tükki endale pihku.

Ühe randmeliigutusega nipsas ta viigimarjad õhku, üks, kaks, kolm, ning žongleeris nendega nii õrnalt, et ei muljunud nende hapraid koori. Ta lisas neljanda, siis viienda. Poisid huilgasid ja plaksutasid. Veel, veel!

Viljad lendasid, värvid segunesid ühtlaseks virvarriks, nii kiiresti, et näis, nagu need tema käsi ei puudutakski, nagu oleksid need keerelnud iseenesest. Žongleerimine oli madalat päritolu narride ja veiderdajate vigur, ent tema esitluses muutus see millekski muuks, õhku maalitud elavaks mustriks, mis oli nii ilus, et isegi mina ei suutnud huvipuudust teeselda.

Tema pilk, mis oli jälginud pöörlevaid viigimarju, püüdis kinni minu oma. Mul ei jäänud aega eemale vaadata, enne kui ta ütles, vaikselt, ent selgelt: "Püüa." Üks viigimari lipsas nõtke kaarega mustrist välja minu poole. See maandus minu peopesas, pehme ja natuke soe. Ma märkasin, et poisid juubeldasid. (Lk 29-30)

Achilleus istus koos Cheironiga lagendikul, Peleuse saadetud kingikirst veel avamata ta jalge ees. Ma nägin, kuidas tema silmad viigimarjade peale üllatusest pärani vajusid. Ta kargas jalule, ja haaras innuga kausi järele, enne kui ma olin jõudnud tema kõrvale mahagi istuda. Me sõime, kuni olime kurguni täis ning meie sõrmed ja lõuad kleepisid magusast mahlast. (Lk 91)
Madeline Miller, "Achilleuse laul". Kirjastus Koobakene 2018. Tõlkinud Hedda Maurer.

Luule

Sõime viigimarju peekonisse keeratult.
Ahmisime ahnelt gelato't:
kookospiim, nelk, värske pirn.

Cristin O'Keefe Aptowicz, "Juuli" ("July"), kogust "The Year of No Mistakes", Write Bloody Publishing, 2013 ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}