Kliima

Proosa

• Eestlaste keha on pigem mahlakas kui kuiv ja lihased, arvestades kliima laadi, oleksid neil kindlasti lõdvemad, kui raske töö ja kõikide ärahellitamist võimaldavate asjaolude puudumine neid karastanud ei oleks.
  • Karl Ernst von Baer, "Eestlaste endeemilistest haigustest", tõlkinud Ülo Torpats, ilmunud: Loomingu Raamatukogu, nr 33, 1976; Tallinn: Hea Lugu, 2013 (originaal: "De morbis inter esthonos endemicis", 1814)

• Kui me liigutame pendlit, pöördub see lõpuks tagasi ühte punkti — see on punkti atraktor, keemiliste kellade puhul räägime aga perioodilistest atraktoritest. Hiljem avastati hoopis keerulisemad atraktorid — veidrad atraktorid, mis vastavad mitmele punktile. Süsteem liigub ühest punktist teise — see on stabiilsuse ja ebastabiilsuse segu. Paljude füüsikute, keemikute, meteoroloogide ja ökoloogide huviobjektiks on huvitav asjaolu — nimelt on meie keskkond, meie kliima, meie ökoloogia ja isegi meie närvisüsteem mõistetavad ainult selliste süsteemide valguses, mis on ühtaegu stabiilsed ja ebastabiilsed. Nad on määratletud veidrate atraktorite, järelikult stabiilsuse ja ebastabiilsuse segu poolt, ja seetõttu on raske ennustada, mis juhtub tulevikus. (lk 2147)
  • Ilya Prigogine, "Ebastabiilsuse filosoofia", tlk Triin Kallas, Akadeemia, nr 10, 1995, lk 2142–2150

• Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
  • Tarmo Soomere "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, nr 11, 2019

• Meie aeg on täis muutusi ja väljakutseid – seda nii inimeste kooselu, majanduse, tervishoiu, kommunikatsiooni, kliima, tehnika kui globaalse poliitilise olukorra osas. See tähendab uusi võimalusi, kuid ka ebakindlust ja orienteerumisprobleeme.
  • Johann-Christian Põder "Läänelikud ja kristlikud väärtused" ERR, 15.08.2020

• Ma mäletan, et mõtlesin, kui kummaline see on, et inimesed, kes on samuti loomaliik, suudavad Maa kliimat muuta. Sest kui see kõik tõesti toimuks, ei räägiks me millestki muust. Televiisorit sisse lülitades, raadiot kuulates ja ajalehti lugedes ainult sellest räägitakski. Justkui oleks käimas maailmasõda. Kuid keegi ei rääkinud sellest kunagi. Kui fossiilsete kütuste põletamine on nii halb, et see ohustab meie olemasolu, siis kuidas me saame endiselt vanamoodi jätkata? Miks ei ole mingeid piiranguid? Miks seda ebaseaduslikuks ei muudeta? See ei jõudnud mulle kohale. See oli liiga ebareaalne.
• Kõik räägivad pidevalt, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja kõige olulisem teema. Ometigi ei muuda nad midagi. Ma ei saa sellest aru. Kui heitgaaside loodusesse paiskamine peab lõppema, siis peame selle peatama. Minu jaoks on see must-valge. Ellujäämise korral pole ühtegi halli ala. Me kas jätkame tsivilisatsioonina või mitte.
  • Greta Thunberg, TEDx Stockholm, 24. november 2018 (Greta Thunbergi kõned eesti keeles, kliimamuutus.ee, 15. oktoober 2019, anonüümne tõlge)

• Kliima- ja ökoloogiline kriis on väljaspool parteipoliitikat. Ja praegu pole meie peamine vaenlane meie poliitilised vastased. Meie peamine vaenlane on nüüd füüsika. Ja me ei saa füüsikaga kokkuleppeid sõlmida.
  • Greta Thunberg, "Mul on unistus", kõne USA Kongressi ees, 18. september 2019 (kliimamuutus.ee)

• "Igavene noorus" on alkeemiline idee. Kuidas seda mitte säilitada? Elada liiga palavas kliimas, kus liha roiskub, mitte teada saladust, et kommunism võidab, marineerida iseenda ideoloogilises idiotismis, omada peas auku, kust liiva välja pudeneb. Bioloogilise vanuse ja aja mõõde üleüldse on liiga üle tähtsustatud.
  • Kiwa, intervjuus: Mari Kartau Kiwa: vahendustegevusena ei erine kunst meediast ERR, 09.09.2015

• Ma ei pea end emigrandiks, pean end ekspatiks – inimeseks, kes elab ja töötab Eestis. Armastan Eestit, mul on siin suurepärased sõbrad – neid on väga palju ja neid on nii eestlaste kui venelaste seast. Minu perele meeldib siin väga. Ma ei näe Eesti elus ühtegi miinust – vahest kliima välja arvatud, aga see muutub siingi tasapisi mahedamaks. Ütlen ausalt, et Venemaal pole ta oluliselt parem.
  • Artemi Troitski, "Ainus Eestiga seotud probleem on eesti keel" Postimees, 16. juuni 2020 (intervjuu Teet Korstnale)

• Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud tsivilisatsiooni hälliks, vaid üheks neist elututest orgudest, milliseid Sahaara kõrbes on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta elule ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki.
  • Bolesław Prus, "Vaarao", tlk Paul Viiding, Tallinn: Kunst, 1997, lk 8

• Köietantsijale on väga kahjulik, kui köiehoidja teda valesti mõistab. Ja inuiti elu on käesoleval sajandil olnud köietants trossil, mille üks ots oli kinnitatud maailma kõige rängema ja muutlikuma kliimaga ning raskemate elutingimustega maa ning teine ots Taani haldusaparaadi külge.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, Tallinn: Varrak, 1997, lk 80

• Tol ajal anti lastele talvel kalamaksaõli. Meile andis ema seda igal õhtul lusikatäie. Musta leiba lubati peale hammustada või anti koguni lonks musta kohvi, aga ega see ei võtnud ära seda hirmsalt kalamaksaõli järelmaitset. Võib-olla sellepärast ma ei suudagi palju kala süüa, eriti just heeringat, kelle soolase kuue alt see õlimaitse läbi kummitab, olgugi ta hoolega peidetud sibula ja hapukoore segu sisse. Onu Magnus rääkis, et Magadanis olla nii hull külm ja niiske kliima, et seal küll kalamaksaõlita talve vastu ei pea – tema pidavat jooma seda tassitäie päevas. See tegi minu silmis Maxist kõige vaprama mehe, keda ma kunagi olin näinud.
  • Mari Saat, "Matused ja laulupeod", Tartu: Petrone Print, 2015, lk 24

• Meil on tarku ja tublisid inimesi juurde vaja. Suur hirm on pagulased. Alates 1997. aastast (kahekümne ühe aasta jooksul) on Eestisse tulnud vaid 445 pagulast, neist pea iga neljas Ukrainast. 165 on põgenenud Süüria sõja eest. Ligi pooled on lapsed. Nii nagu kunagi põgenesid sõja eest meie inimesed, põgenevad praegu teised.

Aga tõsiasi on, et isegi nemad ei taha Eestisse jääda. Meil on halb kliima ja kehvad sotsiaaltoetused. Need, kes tulevad, on valmis rinda pistma raskustega, mida meie kliima ja sotsiaalsüsteem kaasa toovad.

• Karoli Hindriks, "Eesti on muutunud vihaseks" Maaleht, 13. detsember 2018

Luule

Lootsin omad magusad hingepiinad
unustuseveinisse kasta,
kuid kartulitest aetakse selget valget viina
ja kliima ei ole vastav.

• Paul-Eerik Rummo, vettinud peiar

Allikata

• Paradiisis on parem kliima, aga põrgus jällegi huvitavam seltskond.
  • Mark Twain

Kirjandus

• Jüri Talvet, "Hinge kulg ja kliima üllatused"'