Tarmo Soomere

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Tarmo Soomere (sündinud 11. oktoobril 1957) on eesti mereteadlane ja matemaatik, alates 2014. aastast Eesti Teaduste Akadeemia president.

• Teaduste akadeemia saab eksisteerida põhimõtteliselt ka autahvlina, mis ei tee mitte midagi. Aga ta saab eksisteerida ka institutsioonina, mis on kogu aeg kohal, mis mõtestab meie ühiskonda, siin toimuvaid protsesse, korjab kokku parima nõu teadusmaastikult ja püüab seda arusaadaval moel viia nendeni, kel on mandaat otsuseid teha. Mis kõik nimelt sinna sisse kuulub, see on põhimõtteliselt akadeemia valitud juhtide otsustada.
• Klassikaline Pareto seadus, mille järgi 80 protsenti maad kuulub 20 protsendile maaomanikele, on läinud kaasajal kordades teravamaks. Facebooki analüüsid näitavad, et mõni protsent autoritest loovad peaaegu kogu sisu, 97–98 protsenti. Hiljutine analüüs näitas, et vaktsiinivastaste tekstide aluseks on 12 inimest maailmas, miljarditest kasutajatest.
• Hea kommunikatsiooni kuldreegel tuleneb informatsiooniteooriast, mis ütleb, et sõnade, lausete või piiksude jada ei ole informatsioon. Informatsioon sünnib siis, kui sümbolite, sõnade või mille iganes jada on a) vastu võetud ja b) dekodeeritud ehk aru saadud. Kui tulistame puusalt pimedusse pressiteateid, siis see informatsiooniteooria põhimõtete kohaselt ei ole kommunikatsioon, vaid müra.
• Kommunikatsioon on see siis, kui sõnum on sõnastatud nõnda, et sihtrühm sellele pihta saab, selle sisu mõistab. On fundamentaalne vahe populariseerimise ja kommunikatsiooni vahel. Populariseerimisel on üks selge eesmärk: teha selgeks, et teadus on vinge. Punkt. Kommunikatsiooni eesmärk on teha selgeks, mida see teadustulemus tähendab.
• Mul on suhteliselt kurb sõnum, mis kindlasti kriibib paljude inimeste enesetunnet: kõige tõenäolisem koht, kus sünnivad vead teaduskommunikatsioonis, on ülikoolide ja teadusinstituutide kommunikatsiooniosakonnad, kes ei suuda koos teadlasega sõnastada, mida see kõik tähendab. Vahel ei saagi seda sõnastada, sest teadus pole veel nii kaugel.
• Sotsiaalmeediat olen ise tarvitanud natukene eriskummalisel moel, justkui lakmuspaberina. Kui mul on kahtlusi, kas mingi sõnavõtt, mõte või tekst võiks olla huvitav, kirjutan selle valmis ja panen sotsiaalmeediasse, konkreetselt Facebooki. Kui tuleb üle 50 like’i inimestelt, keda ma isiklikult ei tunne, siis on kindel, et mõni juhtiv päevaleht võtab selle üles ja soovib avaldada. Klassikalisse meediasse ei taha ju pakkuda müra, sõnumit, mis ei kõneta.
• Koroonakriisi algstaadiumis oli tarvis teada, kuidas inimesed tegelikult liiguvad. Oli vaja luua hoiatussüsteem lähikontaktsete jaoks. Selgus, et meie riigi seadused seda niisama lihtsalt ei võimalda. Teadlastel tuli otsida andmeid mujalt, nt elektri- ja veetarbimise kaudu. Lõpuks said kolleegid andmed kätte, aga see võttis kordades rohkem aega ja jõudu ning täiesti kindlasti halvendas prognoosi ja soovituste kvaliteeti. Meil olid fundamentaalsed vaidlused. Jäime õiguskantsleriga täiesti erinevatele positsioonidele. Ei saa öelda, et emb-kumb oleks eksinud, lihtsalt positsioonid olid erinevad. Tulemus oli see, et teadlased ei saanud riiki parimal moel abistada.
  • intervjuu: Karmen Kaukver, Tarmo Soomere: teadus­kommunikat­siooni ees­märk on teha selgeks tähendus. Peegel nr 25

Tarmo Soomere 2017. aastal

• Ega prohvet, kes oma teadmised või sõnumi enda teada hoiab, ei ole ju prohvet. Teadlane, kes kogu oma teadmise enda teada hoiab, ei ole ju teadlane. Ta muutub teadlaseks siis, kui ta on oma teadmised teistele edasi andnud.
  • Tarmo Soomere: sotsiaalteadlased teavad, kui ühiskonnas on pinge kasvanud, kuid ei oska seda leevendada, ERR, 16. veebruar 2021

• Teadmised on tänapäeva maailmas äärmiselt killustatud. See on sisuliselt uus teadmatuse vorm. Faktid on muutunud tummaks ja vajavad eestkõnelejat. On ammu selge, et kasvupiirid on käes, aga kaasaegse tehnokraatliku ühiskonnani pole see mõte veel jõudnud.
  • Tarmo Soomere paavsti visiidist: on täiesti anomaalne, et Eestisse tuleb inimene, kelle häält kuulab tuhat korda rohkem inimesi, kui Eestis elanikke on, Maaleht, 22. juuli 2018

• On olemas äärmiselt head tehnikad, kuidas risti vastukäivatest arvamustest ja tohutust arvamuste hulgast välja tuua seisukoht või aspekt, mida jagavad piisavalt paljud. /---/ Aga mida me siiani pole osanud õppida… Meil ei ole olnud oskust ega võimekust anda eri arvamustele erinevat kaalu.
• Maakera ongi lokaalselt lapik, sest teatavasti kehtib klassikaline Pythagorase teoreem ainult tasapinnal, ehk lapikul maal. Aga sellest ei järeldu, et Maa on lapik.
• Postateistlikus ühiskonnas oleme kaotanud oskuse, mida enamus religioone ja katoliku kirik on väga hästi vallanud – kuidas saada kontakt inimestega, kes usuvad teisi asju, kuidas leida nendega ühine keel, kuidas jõuda minimaalse üksteise mõistmiseni ja selle kaudu ehk selgitada, kuidas maailma asjad tegelikult käivad.
  • Akadeemik Tarmo Soomere: targem ei tohi enam järele anda, ERR, 19. märts 2021

• Ma ei arva üldse, et järgmised põlvkonnad on hukas. Lausa vastupidi. Sädelust on neis palju rohkem, kui minu põlvkonnas. Kui aga jultumus ja verbaalne julmus võidab tarkuse juba koolipõlves, nii et tark peab vabandama selle eest, et ta on jultumusele püüdnud vastu hakata, siis ei ole vaja imestada, et vastav tempel jääb mällu kogu eluks.
• Kuna kriisiajal tuleb uut infot pahinal, lausa päevadega juurde, siis peabki nõnda olema, et vahel juba nädala või paariga muutub teadlaste sõnum kardinaalselt. Selle teadmisega on väga raske elada ka teadlastel endil. Nii väga tahaks ju öelda inimestele seda, mis on päriselt õige.
  • Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere: teadusnõukoja liikmete ründamine on kõige rumalamaid asju, mida üldse teha saab, Delfi Forte, 2. veebruar 2021

• Paabeli torni ehitamise lugu vihjaks nagu, et üks keel kogu inimkonna jaoks on tupiktee. Teisalt tiksub kuklas küsimus: mis eelise võis anda inimkonnale tuhandete keelte tekkimine? Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat loodust, kohalikku kliimat ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
• Nii nagu surma hinda tuleks küsida surnutelt, saaksime keele väärtust ehk kuidagi mõõta vaid selle kaudu, milline on keele kadumise hind.
• Juba ülikool ise on oma olemuselt universitas. Miski, mis koosneb paljudest ühikutest ja on samas jagamatu, aga kokku pandud nõnda, et tervik on tohutult võimsam kui osade lihtne summa.
• Tippülikoolid, nagu Cambridge'i Ülikool, peavad oma missiooniks panustada kogu ühiskonna arengusse õpetamise, õppimise ja teadustöö kaudu, seejuures küsimata, mis rahvustest ühiskond koosneb või mis emakeeles keegi kõneleb ja kirjutab. Rahvusülikool maailma tippülikoolide seas on nõnda oksüümoron kuubis. See on midagi, mida hullupööra tahaksime, mille eksisteerimise tõenäosus on nullilähedane, aga mis ei ole kindlasti võimatu nähtus.
  • "Rahvusülikool ehk oksüümoron kuubis" UT, 11/2019

• Seljaajusse oli kogunenud nii palju tarkust, et kui miski on liiga ilus, siis tõenäoliselt pole see tõsi – nagu see kuulus ütlus, et kui paigutad kogu oma tarkuse ühte lausesse, siis on tulemuseks valeväide. (lk 243)
• Meie maailmas lihtsalt on mõned ülesanded või situatsioonid väikeste häirituste suhtes äärmiselt tundlikud ja teised situatsioonid või füüsikasüsteemid äärmiselt stabiilsed. Võid teda kuvaldaga peksta ja ikka tuleb sama tulemus. (lk 244)
• Mõne asja nii-öelda tupiku näitamine või klaarimine on sageli olulisem kui positiivne tulemus. Eriti puudutab see matemaatikat ja füüsikat, keemiat natuke vähem. /…/ Või kui sotsioloogilises uuringus kahel juhul ilmneb muster ja kaheksal juhul mitte ning need kaheksa jäävad publitseerimata, siis me arvamegi, et muster on alati olemas, see aga on põhimõtteliselt vale. (lk 246)
• Poliitikutel ja otsustajatel on võõrandamatu õigus saada teavet kogu pildist. Ainult positiivsete tulemuste publitseerimine annab mitmes valdkonnas oluliselt kallutatud pildi, mis on nüüdisaegse teaduse kõige ohtlikumaid jooni. (lk 247)
  • Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

• Me ei tohi lonkavat vaimu stigmatiseerida, eemale tõugata. Sellega kaotame midagi ääretult väärtuslikku, kaotame ühiskonna sidususe, osa demokraatiast – meie praeguse ühiskonna põhiväärtustest. Seda ei tohi lasta juhtuda.
  • "Akadeemik Tarmo Soomere: lonkavat vaimu ei tohi ühiskonnast ära tõugata!", Sakala, 25. veebruar 2017

• Globaalsed kliimamuutused kitsendavad kiiresti inimestele sobivat eluruumi. Sajad miljonid võivad vajada evakueerimist. Eesti püsimajäämine rahvusriigina võib sõltuda sellest, kas suudame seda protsessi hallata.
• Veel viis-kuus aastat tagasi arvati, et aastaks 2050 tuleb vee pealetungi tõttu rannikult evakueerida ligikaudu 150 miljonit inimest. Viis miljonit aastas oleks hea tahte puhul teostatav. Mastaabid on samas suurusjärgus kui sõjapõgenike arv. Euroopasse jõudnud migratsioonilaine on selles mõttes üsna pisike.
• Pinna jalge alt kaotanud inimeste kolimine samas piirkonnas teise kohta on /---/ problemaatiline. Kui kõige sellega ei hakata varakult tegelema, siis pole vahet, kas nahavärv ja silmalaugude kuju klapib või kas keel ja komberuum on sarnased. Kui ikka kuhugi ilma loata elama tullakse, siis läheb sõjaks. Või selliseks tunglemiseks heaoluühiskonna poole, millist ei oska praegu ette kujutadagi.
• On natuke julge unistada, et lähematel aastakümnetel kujuneb globaalsete otsuste tegemine fakti- ja teaduspõhiseks. Kuid see pole päris võimatu. Tahaks loota, et maailm areneb nii kaugele, et sadu miljoneid inimesi puudutavad otsused tehakse ühiselt kogu planeedi tasemel. /---/ Kujutan vaimusilmas ette, kuidas aastal 2068 otsustab Maailma Nõukogu kolida järgmise 20 aasta jooksul 637 miljonit inimest piirkondadest, kus enam elada ei saa, uude elukohta. Neist 150 miljonit Euroopa parasvöötmesse. Sinna, kus mets kasvab ja põldu saab pidada ilma Siberi jõgesid ümber pööramata.
• Eestisse lisanduv miljon mahub tühjenenud ääremaadele. /---/ Muidugi tähendab see Eestile kardinaalseid muutusi, sest majanduse struktuur teiseneb põhjalikult. /---/ Laias laastus on meil kolm võimalust. Kõige lihtsam on silmapiiri taga olevaid probleeme ignoreerida. Võimalik, et midagi ei juhtu. Aga kui juhtubki, siis oleme juba seetõttu lõhkise küna ees, et suur osa otsustusõigusest on delegeeritud Euroopa Liidule. Saame kompensatsiooniks miljoni vastuvõtmise eest ehk põllumeeste otsetoetused Prantsusmaaga võrreldavale tasemele. Kompromissina võiks suure rahvaste rändamise teoreetilise võimalusega arvestada. Nagunii tuleb harjutada, kuidas väikese tõenäosusega, kuid suure kahjuga õnnetusi vähemalt paberil leevendada.
• Kutsuks üles olema nende seas, kes pääsevad sellise stsenaariumi täideviimisel otsustajate laua taha. See tähendab mitte ainult diplomaatilisi jõupingutusi sarnaselt praegu ÜRO julgeolekunõukogusse püüdlemisele (mis ei too ju otsest materiaalset kasu), vaid probleemidele tuleb ka süvitsi otsa vaadata, ohuhinnanguid analüüsida ja sihipäraselt tegutseda. /---/ Vajalikud kulutused on pigem investeering. Kui rahvaste rändamine peaks teoks saama, oleme selleks valmis ja ehk suudame seda koos teistega hallata. Kui aga mitte, siis oleme pakkunud kaugete maade elanikele head haridust ja leidnud Eestile palju sõpru.
  • "Akadeemik Tarmo Soomere: Eesti peab otsustama, mida hakata peale sadade miljonite kliimapagulastega", Õhtuleht, 21. aprill 2018

Välislingid

Tarmo Soomere, ETIS