Teaduskommunikatsioon

Proosa

• Ma arvan, et vaktsineerimise korral tuleb tunnistada, et meil teadlastena on teaduskommunikatsioon ebaõnnestunud sellel teemal, et miks vaktsiinid nii olulised on. Tõepoolest on mõnel suurem oht kõrvaltoimeteks või allergilisteks reaktsioonideks, aga need on ühiskonnast üliväike osa.

Kui me mõtleme sellele, kui palju elusid vaktsiinid on päästnud ja kui oluline on see, et vähemalt 95 protsenti elanikkonnast oleks vaktsineeritud, et need haigused ei hakkaks uuesti levima, peame sellel teemal kindlasti edasi rääkima ja mõtlema, kuidas saab rahva usaldust tõsta, et vaktsiinid on tõepoolest vajalikud ja aitavad elusid päästa.

• Lili Milani, intervjuu: Aet Süvari, "Lili Milani ebateaduse levikust: inimesed usuvad seda, millesse neile uskuda meeldib" ERR, 28.12.2018

• Kommunikatsioon on see siis, kui sõnum on sõnastatud nõnda, et sihtrühm sellele pihta saab, selle sisu mõistab. On fundamentaalne vahe populariseerimise ja kommunikatsiooni vahel. Populariseerimisel on üks selge eesmärk: teha selgeks, et teadus on vinge. Punkt. Kommunikatsiooni eesmärk on teha selgeks, mida see teadustulemus tähendab.
• Mul on suhteliselt kurb sõnum, mis kindlasti kriibib paljude inimeste enesetunnet: kõige tõenäolisem koht, kus sünnivad vead teaduskommunikatsioonis, on ülikoolide ja teadusinstituutide kommunikatsiooniosakonnad, kes ei suuda koos teadlasega sõnastada, mida see kõik tähendab. Vahel ei saagi seda sõnastada, sest teadus pole veel nii kaugel.
  • Tarmo Soomere, intervjuu: Karmen Kaukver, "Tarmo Soomere: teadus­kommunikat­siooni ees­märk on teha selgeks tähendus", Peegel nr 25, 2021
• Ma panen selle teaduse konteksti, millal teaduse sõnum mõjub – teaduse sõnumit vajatakse siis, kui häda on käes. Kõige parem teaduskommunikatsioon on katastroofipõhine kommunikatsioon.
  • Tarmo Soomere, intervjuu: "Tarmo Soomere: sotsiaalteadlased teavad, kui ühiskonnas on pinge kasvanud, kuid ei oska seda leevendada", ERR/ETV "Plekktrumm", 16. veebruar 2021