"Millele?" küsis Polly vastu, huulil mänglemas naeratus.
"Ära mitte mõtlegi seda nalja pärast sisse torgata."
"Sellist kavatsust mul polnud."
"Ma võin kihla vedada, et oli."
"Ehk ainult korraks. Võib-olla ainult selleks, et sind pantvangi võtta."
"Sa näed EpiPeni ja tahad kohe sooritada kuriteo. See on väga muret tekitav iseloomujoon." (lk 108)
All jõe ääres sumisesid rõõmsalt mesipuud. Suur hulk mesilasi pistis noka lille sisse ja tõmbas välja, pannes õhu vibreerivate tiibadega helisema.
Dave'i nägu polnud enam punane. Nüüd oli see valge.
"Jeerum!" ütles ta. "On alles ohtlikud tegelased, kas pole?"
Polly pöördus ja vaatas talle otsa.
"Nalja teete?" küsis ta. "Ega te ometi mesilasi ei karda?"
"Kas need siin on üldse mesilased?" tahtis mees sammhaaval taganedes teada. "Nad näevad rohkem herilaste moodi välja. Selles mõttes, et on ka neid, kes mesilase nõelamise peale võivad ära surra, on ju?"
Polly vahtis Dave'i senikaua, kuni mees pilgu ära pööras. (lk 308)
Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021
