Prohvet (vanakreeka προφήτης, ennustaja) on inimene, kes väidetavalt edastab üleloomulikelt jõududelt (nt jumalalt) saadud sõnumit või on nendega kontaktis ja tegutseb üleloomuliku jõu ja inimeste vahendajana. Laiemas tähenduses nimetatakse prohvetiteks igasuguste, eriti kurjakuulutavate ennustuste tegijaid. Vana-Lähis-Ida prohvetlustraditsioonist on tänapäeval enim tuntud judaismi, kristluse, islami ja zoroastrismi prohvetid nagu Muhamed ja Zarathuštra.

Ingel Gabriel (vasakul) annab prohvet Muhamedile (paremal) edasi ilmutuse. Miniatuur Rašid al-Dini raamatust "Jami' al-Tawarikh" ("Kroonikate kogu"; Tabriz, Pärsia, 1307).



Purjus prohvet ent rabamas polkat
punasel pulbritünnil,
et lendaksid pilpaiks kõik pehkinud kolkad
uute maailmade sünnil.


Suur prohvet, kunas küll viid
Jehoova hingusest kant,
meid eemale orjapiitsa
ja orjaroogade mant?
  • Heiti Talvik, "Orjade koor"


seinalt korjas stepirohtu
valget hobust hoidis ketis
prohvet poisikeseohtu
helepunases klosetis


  • Inimestel on vaja uut müüditeadvust, muidu nad surevad. Vahel tundub, et Juri Lotman püüdis üht niisugust väga vana kosmilist müüti ellu äratada. Ta mõtles aeg-ajalt täiesti hullumeelsetes kategooriates, kuigi üritas oma müstiku-aju paradigmade ja teaduslike mudelite sisse kuidagi ära mahutada. /---/ Lotman oli nagu juudi prohvet, ta rääkis asju, mille tähendust ka ise tõenäoliselt lõpuni ei mõistnud. Ta mängis oma kultuuriteooria maha religioosses registris, tema esseistika meenutab pigem kosmilist liturgiat.
  • Poeedi valdkond on - hing. Kogu hing. Hingest kõrgemal on vaim, ja vaim ei vaja poeete, vaid kui ta üldse kedagi vajab, siis - prohveteid. Kui poeedis lööb välja prohvetianne, on see lisandus, mitte tema olemus - nii nagu ka poeesia võib omakorda lisavõimena ilmneda prohvetis. "Millised suured poeedid on prohvetid" - nõnda küsides alahindate prohvetit. "Millised suured prohvetid on poeedid" - nõnda küsides ülendate poeeti.
    • Marina Tsvetajeva, "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Tallinn: Sinisukk, 2007, lk 324-325


PiibelRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel