Koroonapandeemia

Koroonapandeemia sai alguse 2019. aasta sügisel Hiinas ja liigitati pandeemiaks märtsis 2020. Ülemaailmse levikuga haiguspuhang on põhjustanud sadu tuhandeid surmasid ja avaldanud mõju kõigile ühiskondliku elu valdkondadele.


Rahe ragiseb taevast alla
lumivalgena katab muru
Ei see meenuta lund ega halla
vaid sel on viiruse kuju

  • Kristiina Ehin, salm luuletusest "Muutunud maailmas", luulekogu "Janu on kõikidel üks", lk 130

"Külmetushaigus on nüüd siis ümber ristitud koroonaviiruseks. Sest, et tegelikult ju sümptomid on väga suurel määral sellised, millest minu nooruses ei oleks keegi mingisugust koroona- ega muud viirust välja lugenud, see oli külmetus. Soojad sokid jalga, hanerasv rinna peale, sinepiplaastrid, kõik muu niisugune tore asi, ja läks mõne päevaga, nädal ajaga mööda. Ei olnud mingit koroonaviirust."

"Aga uue viirushaigusega saime kaasa ka puhtama õhu, puhtama vee ja puhtama Veneetsia. See näitab, kui kergesti loodus inimeste saastast lahti saab, aga võib ka olla kahe teraga mõõk. Nüüd saab ärikas argumenteerida ka nii: mis te vingute, nägite ju, et saasta tagajärjed saab kergesti likvideerida."
"Poliitikute hirm pani nad kraapima teadlaste uste taga. Tõejärgse maailma arvamuste ja omaenda kõhutunde asemel taheti tõde. Epidemioloogidelt ja matemaatikutelt oodati tõe sõnumit, aga tõde tuleb teaduses vaevaliselt."

"Kui aga valitsus otsustab näiteks raha anda mingi tee ehitamiseks, siis ei aruta ju ministrid, milline on asfaldi koostis või kruusapadja paksus. [---] ...arutavad juba kaks kuud, kuidas ja milliseid kiirteste peab kindlasti Eestis kasutama, üritavad tervisevaldkonnale korraldusi jagada, selmet teha seda, milleks parlament on valitsuse ametisse nimetanud."

"Korrelatsioon üleilmastumise määra ning epideemia leviku vahel ei kehti. Lähivaatlusel tuleb tõdeda, et uhke rahvuslik iseolemine ei kaitse ei viirushaiguse leviku, kliimakatastroofide ega küberrünnakute eest."

"Osade inimeste jaoks oli see piinarikas, osade jaoks meeliülendav, aga me kõik saime hetke, et järele mõelda, mis meie jaoks päriselt tähtis on, kas meie elus on midagi, mis ulatuks üle hirmu ja surma?"

"Demonstreeris see väike viirus väga õpetlikult, et tema vastu ei aita ei raudsed eesriided, hüperkiiruselised raketid ega võimsaim julgeolekuaparaat. Kui miski aitab, siis läbimõeldud tegutsemine, seejuures mitte igaüks omaette, vaid riikidevahelises igakülgses koostöös. Sest viirus riigi suveräänsust ega riigipiire ei tunnista."
  • See on kestnud kauem, kui oleks tahtnud uskuda, ja jääb kestma aastateks. Me muutume surmade arvu suhtes seda tuimemaks, mida rohkem neid tuleb. See ei ole viimane viirus või mõni muu nakkus, mis meid tabab. Raamat, mida ma praegu kirjutan, iseloomustab inimkonda kui biosfääri ülikasvajat. Kasvaja on osa organismist, ta pole sinna väljastpoolt tulnud, aga ometi ta hävitab organismi. Ta kasvab eksponentsiaalselt ja ei saa aru, et aeg on peatuda: muidu hävitab ta enda ümbruse ja lõpuks ka iseenda. Inimene pole biosfääris mitte ainult kasvaja, vaid superkasvaja.
Inimeste arv on miljon aastat kasvanud – mitte eksponentsiaalselt, vaid veelgi kiiremini, st kasvuprotsent on kasvanud. Tipp oli 1980. aastal, järgnenud on kiire kahanemine. Oleme suure osa biosfääri liikidest hävitanud ja kaugelt suurem osa on praegu hävimas. Loodus saadab meile signaale: kui nii jätkame, hävitame ka iseend. Viirus on üks neist signaalidest. Viirused levivad nii kiiresti, sest meid on liiga palju.
...
Varem oli pisikutel valik, kas hakata kurnama jäneseid või inimesi. Hakkad kurnama jäneseid, tapad ühe piirkonna ära, teine piirkond on kaugel, sinna ei jõua – ei tasu ära. Aga hakkad kurnama inimesi, võid ühe päevaga maakera ühest servast teise lennata. See on oivaline levimisvõimalus. Pole ime, et viirused selle ära kasutavad.


Vaata kaRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel