Mask on ese, mida tavaliselt hoitakse näo ees kaitse-, varje-, moondamis-, rituaal-, esinemis- või meelelahutuseesmärgil.

Armand Rassenfosse. Maskimüüja (1917)


Miks oli ära tunda teid nii raske?
   Kas sidus teid üks vaikne salavanne
ja kandsite nii eksitavaid maske,
   et varastada siht ja ülesanne
mu jõudepäevist?
...
Teist saagu taas figuurid unenäos
   või maskilaadsed kujud vaasi peal.


Plakateil surev kameeliadaam
armsama kätele vajub.
Emajõel popsutab palgiveopraam,
päikeses õõtsuvad pajud.
Vana teater – ta müüridel veel
ahastab tardunud maske.
All aga kastanil rõõmus on meel,
pungad on niisked ja rasked.

  • Linda Ruud, "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962
  • Maskid on vihje Tartu teatrile Vanemuine, mille logol on klassikalised teatrisümbolid: tragöödia ja komöödia maskid.


  • Enesepettuse mask ei olnud minu jaoks enam mask, see oli osa minust. Öö tõstis selle näolt, paljastades allasurutud tõe, kuid seda ei näinud keegi peale mu enda ja koidikul langes mask iseenesest jälle tagasi.
  • Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii jäi ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i linnani. (1. ptk)
  • Kelm ei naera nii nagu aumees, teeskleja ei nuta nii nagu siiras inimene. Igasugune teesklus on mask ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib terasel vaatlemisel seda tõelisest näost siiski eraldada. (lk 234)
  • Selle maski taga on rohkem kui liha. Selle maski taga on ideed, härra Creedy, ja ideed on kuulikindlad.
  • [Dorine:] Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:
    kui kaovad austajad, siis oma tuska peites
    auväärsust teesklema ta hakkab meeleheites.
    Silma temale muud ei paistagi kui vead.
    Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.
    Küll patte paljastab ta harda õhinaga,
    kuid ainult kadedus on vaga maski taga.
    Et ise vana on, ka teiste juures neab
    rõõme, milleta nüüd läbi ajama peab.
    • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen
  • 70. Pole olemas maski, mis võiks kaua varjata armastust seal, kus ta on, ega teeselda teda seal, kus teda pole.
    • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938
  • Iga kord, kui keegi midagi ütles, paisus marlimask näo ees ja muutus suu kohalt niiskeks. See tegi jutuajamise pisut ebatõeliseks, otsekui kujude dialoogiks.

Allikata tsitaadidRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel