Mask

Mask on ese, mida tavaliselt hoitakse näo ees kaitse-, varje-, moondamise, hügieenilisel, rituaalsel, esinemise või meelelahutuslikul eesmärgil.

Pietro Antonio Rotari (1707-1762), "Noor naine maskiga", s.d.

Zinaida Serebrjakova, "Autoportree Pierrot'na" (1911)

Armand Rassenfosse. Maskimüüja (1917)

Johannes Greenberg, "Naisakt (Naine maskiga)" (1930-1932)

Luule

Miks oli ära tunda teid nii raske?
   Kas sidus teid üks vaikne salavanne
ja kandsite nii eksitavaid maske,
   et varastada siht ja ülesanne
mu jõudepäevist?
...
Teist saagu taas figuurid unenäos
   või maskilaadsed kujud vaasi peal.

• John Keats, "Ood viitsimatusest" ("Ode on Indolence"), 1819, tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 65

Plakateil surev kameeliadaam
armsama kätele vajub.
Emajõel popsutab palgiveopraam,
päikeses õõtsuvad pajud.
Vana teater – ta müüridel veel
ahastab tardunud maske.
All aga kastanil rõõmus on meel,
pungad on niisked ja rasked.

• Linda Ruud, "Kevadvisandid", rmt: "Mu südames on pühapäev", Tallinn: ERK, 1962
• Maskid on vihje Tartu teatrile Vanemuine, mille logol on klassikalised teatrisümbolid: tragöödia ja komöödia maskid.

Proosa

• Meie voorused on enamasti vaid maskeeritud pahed.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", moto, tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938
• 70. Pole olemas maski, mis võiks kaua varjata armastust seal, kus ta on, ega teeselda teda seal, kus teda pole.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

• Siiski ei langenud rusikas ühelegi lõuale ja mõõk jäi tuppe. Mitte sellepärast, et õnnetu kollase setuka nägemine möödujate nägudele muigeid poleks mananud, vaid sellepärast, et setuka seljas kõlises aukartustäratav mõõk ja mõõga kohal välkus pigem metsik kui uhke silm, mis manitses teekäijaid naerupahvakut maha suruma, või kui naer siiski ettevaatusest võitu sai, püüdsid nad naerda ühe näopoolega otsekui vanaaegsed maskid. Nii jäi ülitundlik d'Artagnan majesteetlikuks ja terveks kuni õnnetu Meung'i linnani. (1. ptk)
• Kelm ei naera nii nagu aumees, teeskleja ei nuta nii nagu siiras inimene. Igasugune teesklus on mask ja nii hästi kui see ongi tehtud, võib terasel vaatlemisel seda tõelisest näost siiski eraldada. (lk 234)
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri", tõlkinud Tatjana Hallap, 1977

• Iga kord, kui keegi midagi ütles, paisus marlimask näo ees ja muutus suu kohalt niiskeks. See tegi jutuajamise pisut ebatõeliseks, otsekui kujude dialoogiks.
  • Albert Camus, "Katk", tlk Henno Rajandi, 1989, lk 255

• Enesepettuse mask ei olnud minu jaoks enam mask, see oli osa minust. Öö tõstis selle näolt, paljastades allasurutud tõe, kuid seda ei näinud keegi peale mu enda ja koidikul langes mask iseenesest jälle tagasi.
  • Robert W. Chambers, "Mask", tlk Mario Kivistik, kogumikus "Kuningas kollases rüüs", 2001, lk 55

• Palju on valehäbi, haiguse kui probleemi vähendamist ja juttu sellest, et maskiga pole olla nii hea kui ilma. Täpselt samad teemad olid üleval siis, kui kondoomide kasutamist juurutati. Maskid ongi justkui 21. sajandi kondoomid, kuna seovad individuaalse vastutuse rahvatervisega.

Üks maskieitaja küsis mult täna üsna nõudlikul toonil, et kelle pärast ma õigupoolest kardan: kas tema või iseenda pärast? Vastasin, et nii tema, enda kui ka kõigi nende pärast, kellega siin pealinnaelu elades kokku puutume. Näis, et paljud valivad probleemi eitamise või vähendamise tee, kuna tõde oleks liiga raske ja masendav kanda. Parafraseerides klassikuid: olukord on sitt ja see ei pruugi seekord olla meie tuleviku väetis.

• Maarja Merivoo-Parro, intervjuu: Mariliis Mõttus, "Kiirkohting: Maarja Merivoo-Parro" Müürileht, 30.11.2020

• Mulle meeldivad suveniiripoed. Täiusliku mitmekesisusega pakuvad nad Lõvisaarel viibimist tõendavaid veidraid esemeid: näiteks maske — hirmuäratavaid deemoninägusid pungis silmade ja võimsate kiskjahammastega, mille vahelt veripunase ja lõdvana ripub alla lai keel. Kobrad teevad lõustad veelgi võikamaks. Nad ronivad välja ninast ja kõrvust ning liibuvad pealaele, ajades kaelaroided harali. Niisugused suveniirid ei jäta kojujäänutele juba oma mõju avaldamata. Ka pole ostjatel nendega muret, sest kojutoimetamise võtab kauplus enda peale. Maskid on dekoratiivsed, nende õudus jääb kunsti piiridesse. Ornamendid seostavad vorme. Kui sünged, kirevad ja kriiskavad maskid meile ka ei näi, pole nad siiski moodsa suveniiritööstuse uudisasjakesed. Nende eeskujud, Tseiloni kuraditantsijate maskid, mis on välja mõeldud ja kujundatud aastasadade eest, erinevad nendest üksnes oma kõrge vanuse poolest. (lk 9-10)
  • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

• Miks ei saa ma muutuda millekski muuks: maskiks, kestaks, kujuks? Heitsin vargsi pilke ümberringi ja püüdsin mõista selle loo olemust, millesse ma olin sattunud. Kas see on traagiline või lihtsalt kurb? Kõik näitlejad selles näitemängus kannavad maske, isegi mina kannan maski, ma pole kunagi alasti. Armukese juures on minu alastus lihtsalt üks maskidest, miski, mida ta näeb, miski, millesse ma ise just eriti uskuda ei saa. (lk 35)
  • Joyce Carol Oates, "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 27-49

Draama

• [Dorine:] Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:
  kui kaovad austajad, siis oma tuska peites
  auväärsust teesklema ta hakkab meeleheites.
  Silma temale muud ei paistagi kui vead.
  Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.
  Küll patte paljastab ta harda õhinaga,
  kuid ainult kadedus on vaga maski taga.
  Et ise vana on, ka teiste juures neab
  rõõme, milleta nüüd läbi ajama peab.
  • Molière, "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen. Tõlkinud August Sang. Rmt: Molière, "Tartuffe ehk Petis". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1961, lk 13

Film

• Selle maski taga on rohkem kui liha. Selle maski taga on ideed, härra Creedy, ja ideed on kuulikindlad.
  • V filmis "V nagu veritasu", 2006

Vanasõnad

• Maskide tagant ei kosta tõtt.
  • Kreeka vanasõna