Molière

Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin; ristimispäev 15. jaanuar 1622, Pariis, Prantsusmaa – 17. veebruar 1673, Pariis)) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.

Molière

Näidendid

"Tartuffe"

• Kes ise pilgeteks ja naeruks põhjust annab,
  see kõige hoolsamalt keelt teiste peale kannab.
  Mis pisut sarnane võib näida pahele,
  seal kohe laimaja end segab vahele.
  Kerge vaevaga teeb ta sääsest elevandi,
  sellel alal on tal nii huvi kui ka andi.
  Tõe paiste vale saab ja kuuldus tõstab pead.
  Et märkamata jääks tema enese vead,
  ta teistes vigu näeb. Et välisilme vahel
  petvalt sarnane on nii voorusel kui pahel,
  siis laimuporiga need teisi määrivad,
  kes ise halvad on ja laitust väärivad.
  • Dorine, esimese vaatuse esimene stseen

• Vanaks jäädes just nii toimib iga kokett:
  kui kaovad austajad, siis oma tuska peites
  auväärsust teesklema ta hakkab meeleheites.
  Silma temale muud ei paistagi kui vead.
  Ta laidab igaüht, ei leia kuskil head.
  Küll patte paljastab ta harda õhinaga,
  kuid ainult kadedus on vaga maski taga.
  Et ise vana on, ka teiste juures neab
  rõõme, milleta nüüd läbi ajama peab.
  • Dorine, esimese vaatuse esimene stseen

"Misantroop"

Tsitaadid väljaandest: Molière, "Misantroop", tlk August Sang, 1961.

• Aga ei. Ma ei näe seal mingit vahet.
  See kõik on inimlik - nii voorused kui pahed,
  • Philinte, esimese vaatuse esimene stseen, lk 14

• Kas tõesti on maailm nii alatu ja õel,
  et eluõigust seal ei ole ilmsel tõel?
  • Alceste, esimese vaatuse esimene stseen, lk 16

• See au on liiga suur! kes sõprust teeb nii ruttu?
  Sellel mõistel ju kaoks auväärne oreool,
  kui käiku kergel käel ta lastaks igal pool.
  Enne mehel mees sõbra nime ei kingi
  kui siis, kui selge on, mis liidab nende hingi.
  • Alceste, esimese vaatuse teine stseen, lk 20

• Sestsaadik kui Damis võttis endale pähe,
  et tal maitse on peen, kõik meeldib talle vähe.
  Ta ühtki loetud teost ei tihka kiita heaks,
  sest kardab, et me siis teda võhikuks peaks.
  Tema arust vaid loll võib tunda puhast mõnu,
  kui asjatundja roll on leida laidusõnu.
  Et demonstreerida suurt üleolekut,
  on ikka sapine ja halvustav ta jutt.
  Ka meie vestlustest ta hoiab ennast eemale -
  talle tunduvad need liiga labasel teemal.
  Risti rinna peal käed, vaimukõrgustest mees
  vaatab kaastundes pealt, mis toimub all ta ees.
  • Celimene, teise vaatuse viies stseen, lk 42

• Kui pahest pääseda ei ole õiget tahet,
  siis süüdlased on need, kes ülistavad pahet.
  • Alceste, teise vaatuse viies stseen, lk 43

• Kurat võtaks! Kas on auahnus ainus kruvi,
  mis suunab inimest, ta iga tööd ja huvi?
  Aga voorus ja tõed, pühad, kõrged ideed -
  õiglus, truudus ja au -,kuhu jäävad siis need?
  Ei, minu mõõt on täis ja minule on tülgas
  see metsik röövliauk ja haisev pahemülgas.
  Ainult huntisid näen, ei ühtki inimest.
  Ma lahkun teie seast - nii jälk on kogu mest.
  • Alceste, viienda vaatuse esimene stseen, lk 84

• Kui raske ongi löök, ent mina pole mees,
  kes hooliks südamest, kus teine juba ees.
  • Alceste, viienda vaatuse teine stseen, lk 88

"Naiste kool"

• Miks võtta õppind naist, niisugust kaunishinge
  kes päevad otsa käib mööda haritud ringe?
  • Arnolphe