Haridus

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Haridus on inimese ühiskondlik menetlemine tema sotsialiseerimise ja/või talle teadmiste ja oskuste õpetamise eesmärgil. Sageli toimub see protsess spetsiaalselt ettenähtud institutsioonides, kus haritav on ühiskonnast eraldatud, eriliselt volitatud ja väljaõpetatud spetsialistide poolt.

Öökull õpetab kasse hiiri püüdma. Lombardia koolkonna maal, u 1700.

Jan Steen "Klass magava koolmeistriga", 1672.

Henriëtte Ronner-Knip, "Haridus".

Luule

Kussa päevaleht kelgib:
haridus nii-nii suur.
Haridus pole peldik,
peldik on kultuur.

• Hando Runnel. Unistus. "Laulud eestiaegsetele meestele". Loomingu Raamatukogu 1988, nr 44-46

Proosa

• Haridus on see, mille saab enamik inimesi, mida paljud edasi annavad ja mis on vähestel.
  • Karl Kraus. "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets. Loomingu Raamatukogu 31 1999, lk 51

• Kuuskümmend aastat tagasi ma teadsin kõike. Nüüd ma ei tea midagi. Haridus on oma teadmatuse pidev avastamine.
  • Sixty years ago I knew everything. Now I know nothing. Education is a progressive discovery of our own ignorance.
  • Will Durant, "Books: The Great Gadfly", Time magazine, 8. oktoober 1965

• Laps, keda on haritud ainult koolis, on harimatu laps.
  • A child educated only at school is an uneducated child.
  • George Santayana, "Why I Am Not a Marxist", Modern Monthly, Vol. 9, April 1935, lk 77-79.

• Eton ja Oxford ei pea tingimata targaks tegema. Nad ei teegi. Tarkust ei saa õpetada, aga kombeid saab. Kombeid ja kuuluvustunnet. Nende vanade ilusate dekoratsioonide vahel harjutatakse poisse maast-madalast esitama seda ühte ja ainsat näitemängu, mida nad elus esitama peavad: olema Briti kõrgklass, Daily Maili ja kogu maailma õhtulehtede igapäevane leib. Stabiilsuse garant. Kõigi ilmajäetute lohutus: kuskil on siiski olemas ilus elu, õnn ja head kombed.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA, 2017, lk 250

• Vanaema muretses väga isa poolikuks jäänud hariduse pärast ning leidis lahenduse, kuidas kooliteed jätkata. Et nende metsavahitalu oli ilusas mereäärses kohas, oli vanaemal kerge leida suvitajaid. Vanaema tegi tagumise toa puhtaks ja võttis sinna kooliõpetajast abielupaari. Illi sõnutsi olnud mees veel Oberlehrer. Suvitamise ja toidu eest vanaema raha ei võtnud, küll aga nõudis ta igal suvel, et nad õpetaksid mu isale koolitarkust. Nii õpetaski naine keeli, mees reaalaineid ja isa oli usin õpilane.

Mäletan, kui ma isalt ükskord küsisin, mis haridus tal on, vastas isa: kodune. Mina mõtlesin, et ta naljatab, sest kodus haridust ei saanud ju olla, kuid isa seletas, et vanasti olevat ta niimoodi kõigile vastanud. Siis oli peetud teda väga harituks, sest ainult aadlike lapsi õpetati kodus. (lk 20)

• Heljo Mänd, "Elu roheline hääl", 2007

• "Kas panite tähele, et seal oli kirjas: ta käis koolis Kanadas, aga sai hariduse Oxfordis?" küsis Arthur. "Jumal neid inglasi küll!" (lk 15)
• [Zadok:] Igat poissi ma Devinney juurde [palsameerimiskotta] ei viiks, aga Francisele on see hariduse osa. Asi pole selles, nagu oleks ta uudishimulik; ta on vaatleja ning tähelepanija, ja seesugused pole päris tavalised inimesed. Francis on sügavate tundmustega, ja sügava hingeeluga inimesele tuleb anda ujumiseks midagi teetassist sügavamat. See siin on sügavamõtteline olukord. (lk 142)
• Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda kreeklaste põhimõttega: mõõdukus kõiges. Mõni, kes oli veidi Shakespeare'i nuusutanud, võis öelda: "Vaata et sa ei patustaks looduse siivsuse vastu." Looduse karjuvast siivutusest polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud kuristikus, mis avanes tema ees Carlyle'i külakoolis ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. Koolipoiss ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
• Sel ajal uskusid harijad, et aju võib treenida nagu lihast, kui rünnata ja võita kõike, mis alguses raske tundub. Algebra, geomeetria ja arvutused olid parimad vaimulihase arendajad; nendega tegelemine oli niisama hea kui kangi tõstmine; aga antiikkirjandus kõlbas ka - keskmisele koolipoisile oli see nii vastumeelne küll, et seda võis esmajärguliseks õppeaineks pidada. (lk 174)
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999

• Tarka rahvast ei saa ootele panna.
• Haridus võikski olla meie prioriteet alates lasteaiast, õpetajatest, keda on vaja, kuni kõrghariduseni välja. Niimoodi panna ootele, et praegu ei ole raha – selgub, et raha meil ju on. Me ei saa öelda, et raha ei ole. Küsimus on valikutes. Ja kui valik on täna selline, et haridus ei ole prioriteet, siis ma arvan, et meil ongi riigina probleem.
  • Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab", ERR, 25.12.2021

Allikata tsitaadid

• Mida haridus ei anna, seda näitab elu.

• Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu.
  • Platon

• Koolmeister ja professor ei suuda kasvatada indiviide, nad kasvatavad vaid liike.
  • Georg Christoph Lichtenberg

• Harimatud ei mõista õnnetuseks keerulist, haritud seevastu ei mõista sageli lihtsat, mis on veelgi suurem õnnetus.
  • Franz Grillparzer

• Harimata maa, olgugi viljakas, kasvatab ainult ohakaid. Nii on ka inimese mõistusega.
  • Püha Teresa Ávilast

• Haridus on suurepärane asi, kuid seda, mis on teadmist väärt, ei ole võimalik õpetada.
  • Oscar Wilde

• Sa saadad oma poja koolmeistri juurde, aga need, kes teda seal kasvatavad, on tema kaasõpilased.
  • Ralph Waldo Emerson

• On ime, et uudishimu suudab üle elada formaalse hariduse.
  • Albert Einstein

• Ainult haritud saavad olla vabad.
  • Epiktetos

• Kes avab kooliukse, suleb vangla oma.
  • Victor Hugo

• Ainus, mis segab õppimist, on haridus.
  • Albert Einstein

Vanasõnad

• Inimene õpib niikaua kui elab.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929