Kanada

Põhja-Ameerika riik
Millicent Mary Chaplin, "Vaade Quebecile Citadelist" (1839)
John Joseph Dalton, Parlamendi hooned Ottawas (1881)


  • Kui sina jääd Kanadasse, võin minagi jääda. Kõik ütlevad, et Kanadat on raske valitseda, kuid keegi ei ütle, et mõnel on siin ka raske elada. Ja ikkagi, kui me kõik minema jookseme, ei saa ta kunagi paremaks. Nii et las kergeloomulised hinged rännata lõuna poole; ma tean nende tundeid liiga hästi, et neid süüdistada. Kuid mõnel meist pole valikut: las teeb Kanada meiega, mida tahab, meie peame jääma.
If you stay in Canada, I can, too. Everybody says Canada is a hard country to govern, but nobody mentions that for some people it is also a hard country to live in. Still, if we all run away it will never be any better. So let the geniuses of easy virtue go southward; I know what they feel too well to blame them. But for some of us there is no choice; let Canada do what she will with us, we must stay.
  • Robertson Davies, "Fortune, My Foe" (1949).
  • Tema Kanada kodakondsus ja Kanada pass olid hindamatu vara, sest nende volikirjadega võis ta kahtlusi äratamata minna peaaegu igale poole. Kindlasti teab Francis, et Kanada pass on rahvusvahelise spionaaži maailmas kõrges hinnas? Ehtne pass, mis võis läbi teha kõik kontrollimised, oli taeva kingitus. (lk 265)
  • [Francis ja Ruth Nibsmith:] "Ma pole ameeriklane, kurat võtku! Ma olen kanadalane. Teie, inglased, ei tee ka iial vahet!"
"Vabandust, vabandust, vabandust! Muidugi oled sa kanadalane. Kas tead, mida see tähendab? Hingelist segadust. Mitmel põhjusel, kaasa arvatud planeetide teatud mõjud, on Kanada introvertne maa, mis pingutab kõigest väest, et käituda nagu ekstravert. Ärka üles! Ole see, kes sa oled, mitte kellegi teise kehv koopia!" (lk 330)
  • Suurisilmi vahtiv talupoiss Kanada õppis tänavatarkusi, ehkki need polnud õiged tarkused. Suured immigrantide hulgad Euroopa igast nurgast nägid oma tulevikku Kanadas, ja arusaadavalt oli nende hoiak kasuahne ja veidi üleolev. Ometi ei vabanenud nad iial päriselt seda laadi tarkusest, mille olid Euroopast sünnipäraselt kaasa saanud, ja mõnes mõttes läks Kanada pale märksa siledamaks. (lk 431)
  • ... suure territooriumiga väike riik, mis oli psühholoogiliselt alati olnud introvertne - see introvertsus oli end ilmutanud impeeriumitruuduses, keeldumises lasta end vabastada võimsa naabri sõjaväel sellest, mida vägev naaber pidas talumatuks koloniaalikkeks -, püüdis nüüd kõigest väest saavutada tolle vägeva naabri ekstravertsust. Kuna Kanada Ameerika ekstravertsusest õieti aru ei saanud, matkis ta järele selle silmaga nähtavaid elemente, ja tulemuseks oli tihti kassikuld. Kanada oli teelt hälbinud, läbi elanud selle, mida antropoloogid nimetavad hingekaotuseks. Kui aga hing oli nii kõhklev, hubisev, uje nähtus, kes nutaks siis taga selle kaotust, kui saadaval on suuri, ilmseid ja kohe saadavaid tulusid? (lk 431-432)
  • Et valimised olid läbi, vajas press poliitilist poksikotti, ja Ross oli selleks vähemalt kaks nädalat. Konservatiivsem press raius, et tal tuleks tiibu kärpida, talle tuleks selgeks teha, kuidas Kanadas elatakse, range õppetund anda: äärmuslikumad lehed nõudsid tema ametist tagandamist ja andsid mõista, et mingu tagasi Euroopasse, kus ilmselt on tema koht, ja võtku teatavaks, et korralikud inimesed hokit ei laima. (lk 441)
    • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999


  • Paljud põgenikest sõitsid juba esimestel aastatel edasi Kanadasse, teised leidsid võimaluse emigreeruda Austraaliasse. Kanada oli aga karmim maa kui Rootsi ega keetnud põgenikele putru ega jaganud toetust. Mõne aja möödudes tuli osa sinna sõitnutest Rootsi tagasi, minu vanemate tutvuskonnast perekond Saul ja professor Riives.
    • Helga Nõu, "Valetaja. Mälestused, tõeotsimised". Tallinn: Eesti Ajalehed AS, 2011, lk 80
Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel