Proosa muuda

  • Kirjanduslik kutsumus ei ole ajaviide, sport või peen mäng, millega vabadel hetkedel tegeleda. See on ainitine ja täielik pühendumine, prioriteet, millest midagi olulisemat olla ei saa, vabatahtlikult valitud teenimine, mis teeb oma ohvritest (oma õnnelikest ohvritest) orjad.
    • Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule", tlk Ott Ojamets, LR 15-16 2011, lk 11


  • Oktoobris hakkas jälle pihta laste vabastamine minu tundidest, sest täie auruga valmistuti uue kabeli avamiseks ja pühitsemiseks. See pidi toimuma Hubertusele pühendatud päeval - 3. novembril. Ma ei tahtnud lastele vabastust anda. Ma eelistasin, et nad teaksid pigem rohkem inglise keele sõnu, kui õpiksid pähe pühakute elulugusid. Noor direktriss sekkus.
"Te liialdate. On teatud prioriteedid," ütles ta tooniga, justkui ei usuks tegelikult ka ise, mida räägib.
Minu arust on sõna "prioriteet" sama kole kui "vahialune" või "arestikamber" aga ma ei tahtnud, tõepoolest ei tahtnud temaga vaielda ei laste vabastamise ega ka sõna üle.
  • Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020, lk 199


  • Suurel kalalaeval teadustööd tehes pidime ühe saksa teadlase projekti jaoks eraldama soomuslestade organid, et mõõta radioaktiivsuse taset kala kehaosades. Ühte anumasse läksid maksad, teise sooled, kolmandasse gonaadid ehk suguorganid ja neljandasse ajud. Et saada kokku analüüsiks vajalik ajude kogus, mis oli 50 grammi, pidime ära lahkama umbes kolmsada kala.
Töö lõpus vaatasin hiiglasuurt suguorganite kotti ja imepisikest ajude topsi. "Vaata, kui palju on neil marja ja niiska võrreldes ajudega," ütlesin imestusega mu kõrval seisvale sakslasest tudengipoisile. "Ma tean!" vastas ta naerdes. "Hashtag priorities!"