November on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu, milles on 30 päeva. Novembrile eelneb oktoober ja järgneb detsember.

Berndt Lindholm, "Novembriõhtu Hisingsvassenis" (1876)
John Atkinson Grimshaw, "November" (1879)
Lowell Birge Harrison, "November" (1881)
Carl Larsson, "November" (1882)
Julie Delance-Feurgard (1859-1892), "November", s.d.
Ivan Choultsé (1874–1939), "November", s.d.
Victor Hagea (* 1948), "November"


Proosa

muuda
  • Päike tõusis kõrgele taevasse, linn oli tuline ja umbne ning ma tänasin saatust, et on selline päev ja loodetavasti ka järgmised päevad, sest mulle piisas paarist sügisesest nädalast, mil pidin lõunamaalastele (bulgaarlane, kataloonlane) selgitama, et meil tuleb igal aastal talv, et meil sajab talvel lund, mis jääb püsima. (Kas palju lund? kui kaua see kestab? kui külm on? kas tõesti? küsiti minu käest siis ja ma ei suutnud neile selgeks teha, mis tähendab elamine keset lund ja pakast novembrist aprillini. Ma ei suutnud neile selgitada viit kuud eestlase eksistentsi kaheteistkümnest, nii et nad sellest päriselt oleksid aru saanud, ja see tähendas, et ma ei suutnud neile lõplikult selgitada meie eksistentsi kui sellist. Ma ei tahtnud, et see korduks.)


  • 1. NOVEMBER
Enne keskpäeva tuli korraks päike välja. Mitu nädalat polnud seda imet näha saanud, juba oktoobri algusest saadik oli ilm püsinud hall ja vihmane. Nüüd ta siiski piilus pisut – nii minutit kümmepilvede vahelt, siis tõusis tuul, mätsis hetkeks tekkinud tillukese pilu kinni ja päike kadus. Hakkas sadama lörtsi.


  • Ma nihelen toolil. "Kas sa tõesti vajad kuupäeva?"
"Miks mitte? Niikuinii sellest ei pääse."
"Novembris," pakun, "kümnendal."
"Miks just novembris?"
"Ma vajan raju, et kallaks nagu pangest ja väljas oleks külm. Ma vajan kõdunevaid lehti ja ligaseid tänavaid, seda ebaõdu, mida november on otsast otsani täis. Halli, alasti maastikku, mis on riisutud paljaks kõigest, mis kasvab ja särab, kuid õnnistamata veel valge loorkerge lumega. Igas mõttes troostitu aeg, jõhker aeg. Nagu hääbuks novembris kogu elutegevus ja me poeme nurka ning süütame küünlad. Mina armastan novembrit."
"Miks küll?" küsib ta uuesti.
"Ma olen sündinud sel kuul, kuuendal päeval. See oli metsik öö, kuratlik ilm, kui ma ilmavalgust nägin. November on mul veres, selle süngus ja melanhoolia. Novembri otsatu nukrameelsus. Mu närvid on nagu alasti puuoksad, peas on mul paks udu ja südames torm."
  • Karin Fossum, "Murdekoht". Tõlkinud Sigrid Tooming. Eesti Raamat 2008, lk 166


  • Ilusalt stiilipuhas rehepapi-aeg on käes. Vihma ei saja mitte suvise ägeduse, vaid hilissügise nüri järjekindlusega. Ta muudab kõik halliks ja pruuniks, poriks ja sopaks. Ja õhk on rõske, pitsitab oma karmi hingusega põlve- ja randmeliigeseid. November – hilissügise hall hingus."
  • Mati Kose "Aastaaegade aken", Ajakirjade Kirjastus, 2009




  • Olen sündinud kõikide pühakute päeval. See on mu DNAs kogu aeg olemas olnud. Päev enne minu sünnipäeva on halloween. Olen sündinud maagilisel ajal, novembri algus on väga spirituaalne väike ajaraam olenemata sellest, mis usku sa oled.
    • Brian Melvin, intervjuu: Nele Kullerkupp, "Džässmuusik Brian Melvin: maailm on praegu pesumasinas", Postimees, 8. november 2021, lk 18-19

Luule

muuda

Õlal valged juuksed, sammus raudne raskus,
ootad mind sa pargis kord novembri iilis.
Samuti kui köiteid sinu mantli taskus
aimub küpsi mõtteid roomlase-profiilis.


Külm laskub... Lõikav hoop raksatab raskelt.
Ja haavatud akaatsia heidab valus
endalt tsikaadi kesta
novembri esimese pori sisse.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda