Kümme on arv, mis täisarvuna järgneb üheksale ja eelneb üheteistkümnele. 10 järgarvuna märgitakse araabia numbriga 10 koos punktiga või rooma numbriga X.

Melchior Lorck, "Kümme naist Stralsundist" (u 1571)

Piibel

muuda


Proosa

muuda
  • Iga kümne kohta tuleb kümme ühte.
    • Munderi teoreem, raamatus Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", tlk Toomas Niit, 1999, lk 187


  • [P]raegu ilmub iga päev umbes kümme uut raamatut, tähendab, iga elaniku kohta kolm raamatut aastas, iga pere kohta seega kuni kümme raamatut aastas. Laias laastus võib öelda, et iga eesti pere ostab iga kuu ühe raamatu – kas seda tehti okupatsiooniajal rohkem? Vaevalt küll. Praegu on lihtsalt valik pööraselt suur ja see on õnn, mitte õnnetus.


  • Tänu e-Eesti võimalustele suudame me täna, kuigi meid on vaid pisut üle miljoni, teha kümne minutiga kümme miljonit makset, sooritada kümme miljonit päringut, allkirjastada kümme miljonit lepingut. Seda ei suuda meist ka kümme korda suuremad riigid. Aga hea uudis on see, et kõigil on võimalik selle meie eksklusiivse klubiga liituda. Nüüd juba kaks aastat. Igaühele meist on antud kuni 100 aastat siin planeedil elada – miks mitte kasutada seda aega palju efektiivsemalt?


Luule

muuda

Ku tii om hahk, ku üü om pümme,
ku taivas kottal täüdästummõ –
kas mõistat minnä sammu kümme,
kas näet viil luigakarva lummõ?

  • Paul Haavaoks "Ku tii om hahk", kogust "Suvised nurmed. Valik luuletusi 1962–1982" (1984)


Allikata

muuda
  • Usu, unista, tööta nii palju kui suudad ja mäleta, et suured asjad võtavad kaua aega. Iga kiire edu võtab kümme aastat aega.
  • Kümme rääkivat inimest lärmavad rohkem kui kümme tuhat vaikivat inimest.

Vanasõnad

muuda
  • Kümme kokka kõrvetavad pudru põhja.
  • Parem kümme kord enam õpetada kui üks kord vähe.
  • Parem varblane peos kui kümme katusel.
  • Täna kümme paari härgi, homme ei ühtki.
  • Viis viga viibijal, kümme kõverust kõheldajal.
  • Üheksa ametit, kümnes nälg.
  • Üks suu ütleb, kümme kõrva kuulevad; üks käsi teeb, sada suud mõistavad kohut.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel