Varblane

Varblane (Passer) on lindude perekond varblaslaste (Passeridae) sugukonnast.

Koduvarblaste paar

Martinus Røerbye, "Vaikelu varblaste, priimulapoti ja kassiga" (1823)

Bruno Liljefors, "Varblased kirsipuus" (1885)

Piibel

• Eks müüda viis varblast kahe veeringu eest? Ja ükski neist ei ole unustatud Jumala ees.

7 Isegi teie juuksekarvad on kõik ära loetud. Ärge kartke, te olete enam väärt kui hulk varblasi!

• Luuka evangeelium, peatükk 12, salmid 6-7

Proosa

• Inimene ei õpi mitte kunagi mööda katuseid kõndima ega keksima. Varblane oskab seda. Varblane oskab kohe kõike.
  • Vítězslav Nezval, "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 78

• Lennul võtab varblane terve maa oma tiiva alla. (lk 120)
  • Asta Põldmäe, "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989

• Pahinal pageb klaasi tagant mütsak varblasi, kes on seal kogu aeg pealt vaadanud. Jultunult, häbitult, põnevusega. Tuule külvatud salakuulajad, terved piilurite salgad! Vurtsti! õhku ja tulevad uued. Vurtsti! õhku ja uued. Lärmakalt paiskavad nad üle valge talvetaeva oma delikaatse teate. (lk 8)
  • Asta Põldmäe, "Demiurg", rmt: "Linnadealune muld", 1989

Luule

Oh mind, eblast eluvarblast,
sirgukest sasissulelist!
Keksind maha ma kevade,
sirtsund maha ma sügise,
tantsind talvegi tõsise.
...
Ikka näppan eluherneid,
korjan, kerjan kesvakesi
kas või kadula kojastki.

• Muia Veetamm, "*Oh mind, eblast eluvarblast", rmt: "Tunamull'ne", 1992 (lk 4)

Vanasõnad

• Kus varblasi on, sinna lendab varblasi veel juurde.
• Parem varblane peos kui kümme katusel.
• Parem üks varblane pihus kui kümme tuvi katusel.
• Varblased pühivad nokka selle oksa vastu, kus seisavad.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Kirjandus

• Jordan Radičkov. "Meie, varblased". Tõlkinud Mare Zaneva. Tallinn: Eesti Raamat, 1984