Lendamine

Lendamine on õhus või kosmoses soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik linde ja paljud putukad on selles loomupäraselt andekad, kasutades lendamiseks tiibu, ülejäänud olevused (sh ämblikud ja inimesed) peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid nagu purjed, langevarjud, õhupallid ja lennukid.

Kajakal õnnestub lendamine silmapaistvalt hästi.
Mõni on lendamises märksa kehvem kui kajakas.

ProosaRedigeeri


Notsu aga samal ajal soovis, et Kängu üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks lind oleks, aga nüüd, Kängu tasku põhjas, hüppas tal peas hoopis niisugune mõte:

"Kui see       nii                     paku          min
       lendam      moodi    siis ei    see           git
            ine               käib,                küll           lõbu."

"Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani ta aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd".


  • Ühel õhtul, kui pidime hakkama kaarte mängima, jutustas inglane meile Mehhikost ja sellest, kuidas üksildases mägifarmis elav muldvana hispaanlanna oli võõra saabumisest kuuldes talle järele saatnud ja käskinud tal maailma uudiseid rääkida. "Noh, nüüd isegi lennatakse, proua," oli inglane naisele öelnud.
"Jah, olen kuulnud," vastas vana daam, "ja ma olen oma preestriga selle üle palju vaielnud. Nüüd võite mind valgustada, sir. Kas inimestel on lennates jalad kõhu all nagu varblasel või sirgu nagu kurel?"


  • Doktor Daneeka vihkas lendamist. Ta tundis end lennukis kui vangis. Lennukis ei olnud ühtki kohta maailmas, kuhu minna, välja arvatud lennuki teise otsa. Doktor Daneeka oli kuulnud, et inimesed, kellele meeldib lennukisse ronida, väljendavad sellega tegelikult alateadlikku soovi ronida tagasi emaüssa.


  • On lennuk, reisijad ja meeskond ning nende eest tuleb vastutada. Pilooditöö on selline, et sa ei saa maapinnal olevaid probleeme lennule kaasa võtta, tuleb keskenduda vaid lendamisele ja mõtted peast visata. Minu jaoks oli lendamine tegelikult puhkus, mis nõudis keskendumist.


  • Üksik valge merelind hõljub läbi Beckomberga vaimuhaigla Meeste Maja koridoride. Ta on suur ja helendav ning unenäos jooksen talle järele, et ta kinni püüda, aga enne kui temani jõuan, lendab ta läbi katkise akna välja ja kaob öösse. (lk 6, romaani algus)
  • See pidi olema öösel, kui ta Beckombergasse viidi. Ta leiti maantee äärest lumest teel lennuväljale ja pärast maoloputust Sabbatsbergis sõidutati ta sinna. Mõni tund enne seda oli ta võinud Norrtulli lähedal ühes hotellis toa ja neelanud pudeli konjakiga alla kõik oma unerohutabletid. Siis läks ta välja ja hakkas mööda maanteed lennuvälja poole astuma, et istuda lennukisse ja sõita ükskõik kuhu, Pariisi, Sankt Peterburgi, Moskvasse, ja olla sihtkohta jõudes juba surnud. Aga nii kaugele ta ei jõudnud. Ta uinus lumehanges mõnisada meetrit hotellist. (lk 23)
  • Aeg-ajalt kostab meie enamjaolt vaikusest koosneva kõne vältel, kuidas ühekroonine kukub kõlinal mündiautomaati.
"Kas sinu juures sajab ka lund?" küsin lõpuks.
"Ma ei tea," vastab Jim, "ma seisan koridoris ja siin ei ole ühtegi akent, aga teie ärasõidust peale sadas vahetpidamata."
"Mis haigus sul siis on?" esitan küsimuse toru sooja suhu.
"Mu tiivad läksid liiga suureks, ma ei saa enam lennata."
"Mida see tähendab?"
"Ma täpselt ei tea," ütleb Jim, "küsin doktori käest, kui ta tuleb, aga ma jään siia ilmselt kauemaks." (lk 30)

LuuleRedigeeri

Lendamine, lidin ja laul,
taevasina, kevade aul:
päikeseselge ilm,
pääsusilm!


Mis sest, kui tühjaks kingid end,
ei leia iial õiget vormi.
Ma tean, et vaba linnu lend
on ikka tormis, vastu tormi.

  • August Sang, "Kevad"; postuumses koondkogus "Emajõe unisel veerel", Tallinn: Vagabund, 2003, lk 48


mu laps lendab üle mere
silmad kinni ja näol
õhklaines lennuki langus
pärani nõrkus ja kangus
vabaneb laugude alt
mu laps lendab üle mere
...
aastad lähvad meist üle
kasvame kahaneme
edasi-tagasi lendame
mida sa võtad endale
mida saad sina siit
aastad lähvad meist üle

võibolla lendamise
ja ei midagi maast
mille ma sulle andsin
siis kui su siia kandsin
ja ei midagi merest
võibolla lendamise

  • Viiu Härm, "*mu laps lendab üle mere...", rmt: "Luuletusi, lugusid ja midagi ka Margareetast", 1978, lk 30-31

VanasõnadRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel