Lendamine

Lendamine on õhus või kosmoses soovitud suunas liikumine ilma soovimatult alla kukkumata. Enamik linde ja paljud putukad on selles loomupäraselt andekad, kasutades lendamiseks tiibu, ülejäänud olevused (sh ämblikud ja inimesed) peavad lennuks tarvitama muid abivahendeid nagu purjed, langevarjud, õhupallid ja lennukid.

Kajakal õnnestub lendamine silmapaistvalt hästi.
Mõni on lendamises märksa kehvem kui kajakas.


  • Doktor Daneeka vihkas lendamist. Ta tundis end lennukis kui vangis. Lennukis ei olnud ühtki kohta maailmas, kuhu minna, välja arvatud lennuki teise otsa. Doktor Daneeka oli kuulnud, et inimesed, kellele meeldib lennukisse ronida, väljendavad sellega tegelikult alateadlikku soovi ronida tagasi emaüssa.


Lendamine, lidin ja laul,
taevasina, kevade aul:
päikeseselge ilm,
pääsusilm!


Mis sest, kui tühjaks kingid end,
ei leia iial õiget vormi.
Ma tean, et vaba linnu lend
on ikka tormis, vastu tormi.

  • August Sang, "Kevad"; postuumses koondkogus "Emajõe unisel veerel", Tallinn: Vagabund, 2003, lk 48


Notsu aga samal ajal soovis, et Kängu üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks lind oleks, aga nüüd, Kängu tasku põhjas, hüppas tal peas hoopis niisugune mõte:

"Kui see       nii                     paku          min
       lendam      moodi    siis ei    see           git
            ine               käib,                küll           lõbu."

"Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani ta aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd".

VanasõnadRedigeeri

  • Ega surnud vares enam lenda.
  • Unustad suu lahti, pääsuke lendab sisse.