Harald Rajamets

Harald Rajamets (kuni 1936 Reisenbuk; 13. mai 1924 Tammiku, Jõhvi vald, Virumaa – 12. november 2007) oli eesti tõlkija ja luuletaja.

Harald Rajamets tõlkis ukraina, vene, poola, saksa, inglise, itaalia, taani, rootsi ja leedu keelest. Tema eestindatud on Dante "Põrgu" ja "Purgatoorium" "Jumalikust komöödiast", Shakespeare'i sonetid ja poeemid ning mitu põlvkonda eestlasi teab peast tema tõlgitud värsse A. A. Milne'i "Karupoeg Puhhist", J. R. R. Tolkieni "Kääbikust", James Krüssi raamatust "Minu vaarisa ja mina" jpt.

"Aeg astuda"

Tsitaadid väljaandest: Harald Rajamets, "Aeg astuda", 1997.

• Mitme-setme töö ja mängu seas, mida olen elus teinud või harrastanud, on mulle tähtsaim olnud luule tõlkimine eesti keelde; pean seda lausa oma kutsumuseks — ja olen teinud oma lemmikmängust leivatöö. Leiba on olnud lahjalt, vaeva vahelduvalt, lõbu laialt ja rõõmu rohkesti. (lk 5)
• Luuletajaks ei ole ma ennast küll arvanud, veel vähem laulikuks. Kuid mul käivad hood! Järsku kutsub miski - kõla, sõna, seik või tõik või ei teagi mis veel kõik - esile soovi siduda see mis-veel-kõik värsskõnesse, ja otsekohe, jalamaid, olgu aga tehtud, enne rahu ei saa! Tulemuseks on enamasti midagi tobedalt naljakat või naljakalt tobedat, ka siis, kui seik või tõik või puhk on pigem tõsisemat laadi. Nojah, eks vahel sekka sünni ikka päris tõsimeelset teksti ka... (lk 5)
• Mis aga naerusse ja selle kannatamisse puutub, siis võib värsside puhul naerda emba-kumba, kas a) nende naljakat sisu või b) seda, et autor üldse üritab. (lk 5)
  • Eessõna

On öeldagi banaliteet,
et Eestis nüüd realiteet
    on madal moraal.
    Ja mis meie maal
nüüd kõrge on? Bananiteet!

• "*On öeldagi banaliteet...", lk 13

Vana kiilkirja-dotsent Urartust
remigreerida ei taha Tartust:
    parem diasporaa
    kui too aeg ja too maa,
mis on kauge ja sisendab kartust.

• "*Vana kiilkirja-dotsent Urartust...", lk 14

Ei enam või lugeda lehti:
neis poolitusreeglid ei kehti.
    Üks teatab, et loll-
    ust mõõta saab toll-
ipulgaga. Kus seda tehti?

• "*Ei enam või lugeda lehti...", lk 14

Oi kallid on pihvid ja pizzad
ning olud on kehvad ja kizzad
    ja näzz aga nätsub
    ja jäzz aga jätsub
ja Jumalal soolas on vizzad.

• "*Oi kallid on pihvid ja pizzad...", lk 15

Kui tabati pahateolt Unemoon,
see väitis, et on hoopis Anemoon.
    Läks lahti palaaver:
    kumb on see Papaver?
Nii peletas paljudel une moon.

• "*Kui tabati pahateolt Unemoon...", lk 17

Jah, mõni minister Tiit Vähi käik
on mõistatus, kaug- või ka lähikäik,
    ja rahvas ei tea,
    kas paha või hea,
kas ratsu- või hoopiski vähikäik.

• "*Jah, mõni minister Tiit Vähi käik...", lk 18

No nüüd läheb lugu veel lollimaks!
Uued maksud on: teatritel rollimaks,
    seapidajail mollimaks,
    mõõdurätsepail tollimaks,
atesteeritud lollidel lollimaks.

• "*No nüüd läheb lugu veel lollimaks...", lk 20

Kaks kirjastust viimased päevad
on ärevil, vaeva nad näevad,
    et võistleja plaani
    ei võtaks romaani
"Pompejevi kiimased päevad".

• "*Kaks kirjastust viimased päevad...", lk 21

Kaledoonias elasid skotid
ja keha neil varjasid kotid
    nii suured kui kulid;
    neist seelikud tulid,
kui Roomaga selgeks said sotkL

• "*Kaledoonias elasid skotid...", lk 25

Moskoovia tsaar Iivan Jube
ei oodanud Kaagebeelt lube:
    peninukkidel viisata
    lasi Liivimaal priisata,
nagu kutsusid kuppel ja kube.

• "*Moskoovia tsaar Iivan Jube...", lk 27

Odüsseialt kui naasis Odysseus,
karja kaabakaid surmas ta püsseus,
    kui ta truud Penelopet
    nägi õmblemas jopet,
mida harutas öösi. Peen tüsseus!

• "*Odüsseialt kui naasis Odysseus...", lk 29

Õuna puust krahmas Eeva. Ja väratas
kogu Eeden, kui Looja siis käratas.
    See aed on nüüd lukkus.
    (Teises aias ent kukkus
hiljem ubin, mis Newtoni äratas.)

• "*Õuna puust krahmas Eeva. Ja väratas...", lk 31

Kui palju kallist aega mul
ja pulgapastat kulunud
on tihti riimi otsingul!
Ma olen tusast ulunud!
Mind päästis geniaalne plaan,
kuis hõlpsalt värsid riimi saan.

Kui silpe reas on liigne arv,
ma lihtsalt mõnda sõna lüh.;
see väike ohv. on vahel tarv. -
ning võidu kõrv. on kaot. küll tüh.
Mu meetodiga üpris rah.
on kõik, kes mõist., et aeg on rah.
...
Ma kujutlen, kuis eelmis. saj.,
kui ilmusid Lyd. Koid., Jak. Tamm,
J. Berg., Juh. Liiv, neil luuletaj.
mu värsse nähes suud jääks amm.!
Ent olla võiks eep. luule tipp
me Lauluisalt - Kalevip.!

• "Poeetökonoomia", Harry Grahami Poetical Economy eeskujul ja innustusel, 10. juulil 1994, lk 127-128