J. R. R. Tolkien

John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892, Bloemfontein, Lõuna-Aafrika – 2. september 1973, Bournemouth, Suurbritannia), oli inglise kirjanik ja õppejõud. Tema tuntuimad teosed on jutustus "Kääbik, ehk sinna ja tagasi", romaanitriloogia "Sõrmuste isand" ja legenditsükkel "Silmarillion". Suur osa ta teostest on tõlgitud ka eesti keelde: "Kääbik, ehk, Sinna ja tagasi" 1977 (tlk Lia Rajandi, värsid Harald Rajamets; uustrükke on "eestindatud"), "Talumees Giles Hamist", "Suur-Woottoni sepp" ja "Leht ja puu" 1993, "Sõrmuste isand. Esimene osa: Sõrmuse vennaskond" 1996 (tlk Vootele Viidemann, Ene Aru), "Sõrmuste isand. Teine osa: Kaks kantsi" 1997 (tlk Ene Aru) ja "Sõrmuste isand. Kolmas osa: Kuninga tagasitulek" 1998 (tlk Ene Aru), "Roverandom" 2003, "Lõpetamata lood" 2006 ning "Hurini lapsed" 2008.

J .R .R. Tolkien

Proosa

• Ülemuste seas on härrasmehed haruldased ja õigupoolest on haruldased isegi inimolevused.
• Gentlemen are rare among the superiors, and even human beings rare indeed.
  • Kirjas oma naisele Edithile sõjaväe treeninglaagrist 1915. aastal; cit. via: John Garth, "Tolkien and the Great War", Boston: Houghton Mifflin, 2003, lk 94.

• Ükskõik millisele mehele kõige kohatum töö ... on teiste meeste kamandamine. Selleks ei sobi isegi üks miljonist ja kõige vähem need, kes seda otsivad.
• The most improper job of any man ... is bossing other men. Not one in a million is fit for it, and least of all those who seek the opportunity.
  • Sõjaväekogemuse kohta; cit. via: John Garth, "Tolkien and the Great War", Boston: Houghton Mifflin, 2003, lk 149.

• Tegelikult olen ma kääbik (kõiges peale mõõtmete). Mulle meeldivad aiad, puud ja mehhaniseerimata põllud; ma suitsetan piipu ja mulle meeldib hea lihtne toit (külmutamata), kuid ma jälestan prantsuse kööki; mulle meeldivad mustrilised vestid ja praegusel tuhmil ajal ma isegi julgen neid kanda. Mulle meeldivad seened (metsikud), mul on väga lihtsakoeline huumorimeel (mida isegi mu kõige hindavamad kriitikud peavad väsitavaks), ma lähen vara voodisse ja tõusen hilja (kui võimalik). Ma ei reisi kuigi palju.
  • Kirjas Deborah Websterile, 25. oktoober 1958

• Ma ei kutsunud iial Edithit Luthieniks - kuid tema oli selle loo allikas, millest ajapikku sai "Silmarillioni" põhiosa. Selle mõte sündis esmakordselt pisikesel putki täis metsavälul Roosis Yorkshire'is (kus ma 1917. aastal natuke aega juhtisin Humberi garnisoni väliposti ning ta sai minuga veidike koos elada). Noil päevil olid ta juuksed ronkmustad, ta nahk hele, ta silmad säravamad kui neid eales näinud oled, ja ta oskas laulda - ja tantsida. Kuid lugu on kiskunud kiiva ja mina olen maha jäänud ja mina ei saa paluda karmi [surmajumala] Mandose ees.
  • Humphrey Carpenter, Christopher Tolkien, (toim). "The Letters of J. R. R. Tolkien". London: George Allen & Unwin, 1981, kiri nr 340.

Allikata

• Kardan, et oma eluajal kultusisikuks saada ei ole sugugi meeldiv. Kuid ma ei leia, et sellest võib ennast täis minna. Vähemasti minul on tunne, et olen väike ja vääritu. Kuid isegi väga tagasihoidliku ebajumala nina ei jää viiruki magusast lõhnast päriselt puutumata.
• ... even the nose of a very modest idol ... cannot remain entirely untickled by the sweet smell of incense!
  • Kirjas lugejale

• Mul oli tunne, et olen leidnud veinikeldri, mis on täis senitundmatute maitsetega suurepäraseid veine.
  • Soome rahvuseepose "Kalevala" kohta

Tema kohta

• Ma olen rikkalikult täidetud karika põhjani joonud ja vaigistanud oma ammuse janu. Kui see ühtlaselt ülesmäge rühkiv hiilguse- ja hirmulugu kord hoo sisse saab, jõuab see kõrgustesse, mida mina narratiivses kunstis varem kohanud ei ole.
  • C. S. Lewis kirjas Tolkienile, kommentaariks talle saadetud "Sõrmuste isanda" käsikirjale

• Issi kirjutas selle hästi ammu ja luges seda Johnile, Michaelile ja mulle talvel õhtuti pärast teejoomist ette, aga lõpp oli hästi kohmakalt kirjutatud ja polnud üldse trükitud. Ta lõpetas selle eelmine aasta ära.
  • 13-aastane Christopher Tolkien "Kääbiku" kohta jõuluvanale 1937. aastal