ProosaRedigeeri

  • Sõiduk tuiskas tuulena.
"Võimas mootor!" kiitis Mati asjatundlikult. "Ei tea, mitu hobujõudu tal on? Kas sada või musttuhat või valgetuhat?"
"Meie saanil on kümme jänesejõudu!" ütles Une-Mati. "Seda on hästi palju."
Sellega pidi ka Mati nõustuma, kuigi ta polnud veel kunagi varem kuulnud, et mootori võimsust mõõdetakse jänesejõuga. (lk 26)
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979


LuuleRedigeeri

Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust.
Ei ma pannud pilliroogu mastideks
ega punapõllekesi purjedeks.

Tugev mootor tuksub nagu süda tal,
lained temal mürisevad täävi all.
Ja ta endas kannab kolme kanget meest,
kes on läbi käinud mitme mere veest.


Üks auto mööda vurises.
Tuut-tuut! Maa lillist lõkkas.
Üks auto... Mootor surises...
Tuut-tuut! org vastu rõkkas.
/---/
Üks auto mööda vurises,
pääst lennul viis mu meele.
Üks auto... Mootor surises...
Paks tolm vaid jäi ta teele.