Tõrv
.png)
- Alguses olid kaarnal valged suled, aga pärast muutis Vanataat ta mustaks. Kui loomad Emajõge kaevasid, ei läinud ronk tööle, kartes, et ilusa valge kuue ära rikub. Vanataat võttis ronga kinni ja kastis tõrvatünni; sellest sai ta mustad suled.
- Matthias Johann Eisen, "Eesti vana usk", VII peatükk
- Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale salvi keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla tulele, kallas sinna toobi viina ja segas viina hulka kaks kortlit püssirohtu, kortli väävlijahu ning soola niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes tund aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning pigimusta kördi sarnane salv oli valmis. Nad võidsid selle salviga haavu, eriti neid, mis olid peas, ja tõmbasid värsket kollakas-rusket tõrva peale. Ja siis pigistasid nad hambad kõvasti kokku ning nende näod kiskusid koledal kombel mustaks; nõnda kõrvetas vägev rohi haavades.
- Aleksis Kivi, "Seitse venda". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, lk 71
toobris, kus pesnud end roojased naised,
nõus, kuhu uhutud haigete muhud,
sammaspoolikud, kärnad ja paised,
vees, kuhu puistatud nurjunud tuhud,
väävlist ja tõrvast suitseval leel
keegu kadeda laimaja keel!
- François Villon, "Ballaad kadedaist keeltest". Tõlkinud Johannes Semper. Rmt: Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia. Eesti Riiklik Kirjastus 1962, lk 471-472; F. Villon, "Testament". Vagabund 1997, lk 45-47
Siis on vananaistel juttu
mitmeks päevaks järel sõelu.
Kaelapidi koos neid kõõlub,
kaalub ise vana õelus,
kuhu istutada tõrva.
Patta kõrbegu kõik söögid -
parlament käib pesuköögis!
- August Alle, "Agul I", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 64-67
Üks katusetõrvaja Tõrvas
baaridaamide kübaraid tõrvas;
kui viimaks piisk tõrva
läks ühele kõrva,
baariletiga see tema mõrvas.
- Ilmar Laaban kogus "Limerikke", 1958
